GALERII JA VIDEO ⟩ Karis kohtumisel Poola riigipeaga: Läänemeri saab NATO sisemereks

President Alar Karis sõnas Kadriorus kohtumisel Poola riigipea Andrzej Dudaga, et Venemaa tahtis Euroopa Liitu ja NATOt nõrgestada, aga saavutas agressiooniga Ukrainas vastupidise tulemuse.

«Euroopa Liit ja NATO on ühtsemad ja jõulisemad kui kunagi varem. Kremli alustatud sõda Euroopa südames toob NATOsse Soome ja ilmselt ka Rootsi, mis muudab Läänemere NATO sisemereks ja siinse piirkonna julgeoleku veelgi kindlamaks,» sõnas president Karis.

Eesti ja Poola riigipea kõnelesid olukorrast Ukrainas ja sellest, kuidas jätkuvalt Ukrainat toetada ning Venemaa agressiooni hinda veel valusamaks muuta. «Ukrainlaste ja Ukraina kannatused on president Putini hingel ning varem või hiljem tuleb Kremlil nende eest tasuda lisaks juba praegustele sanktsioonidele,» sõnas Karis.

Soome ja Rootsi liitumine NATOga

«Ma püüdsin Soome presidenti ja Rootsi peaministrit mõjutada. Aga kui me vaatame nüüd seda ajastust, siis me näeme, et Soome ja Rootsi ühiskond on muutunud. Soomlased teavad, et kui nad ei taha sõda, nad peavad kuuluma NATOsse. Mina, kui NATO liikmesriigi esindaja kindlasti tervitan seda otsust. Need riigid on olnud meie sõbrad. Ma usun, et meie Euroopa nurgale on see täiendav tugevus,» ütles Poola riigipea Duda.

«Ma vaatan kõigi Euroopa Liidu ja NATO liitlasriikide pealinnadesse, kõigi demokraatlike riikide pealinnadesse. Ja ütlen kõigile: me ei tohi lasta endil selle sõjaga harjuda, me ei tohi sellest väsida. Ukraina võitleb meie eest iga päev, ja vajab meie tuge,» ütles Karis ühisel pressikonverentsil Poola riigipeaga.

President Karis rõhutas, et Ukraina abistamine peab olema igapäevane hool ja mure. «Seda nii sõjaliselt, poliitiliselt, sõjapõgenike abistamisega kui ka näiteks Ukraina ekspordile transiiditeid pakkudes. Tunnustan Poolat igakülgse panuse eest Ukraina abistamisel. Me mõlemad jätkame Ukraina igakülgset toetamist. Ka Ukrainale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse saamiseks,» lausus president Karis.

President Karis sõnas kohtumise järgsel pressikonverentsil, et soovib edastada sõnumi kõigile neile, kes ei julge praegu Balti riikidesse või Poolasse turistidena või ettevõtjatena tulla: «Kinnitan teile, Baltimaad ja Poola on NATO riikidena väga hästi kaitstud. NATO tippkohtumine annab meile veelgi kaitset juurde, sest me tahame siia tugevamat liitlasvägede kohalolu alaliste baasidega.»

Eesti ja Poola president arutasid kohtumisel ka energiajulgeoleku kindlustamist. «Ühenduvus on meie energiajulgeoleku võti. Loodame elektrivõrkude sünkroniseerimisel Poola toetusele. Meretuuleenergia arendamiseks ootame Poolat ühinema ka regionaalse Läänemere elektrivõrkude võrgustikuga. Vastavatud Poola-Leedu gaasitoru GILP aitab energiajulgeoleku tagamisele kaasa,» lausus president Karis.

Poola on Eestile president Karise sõnul ülioluline liitlane, kellega on lähedane koostöö nii julgeolekus kui ka kaubanduses.

«Poola on meie üks olulisim ja suurim väliskaubanduspartner Kesk-Euroopas. Meie ettevõtete huvi Poola turu vastu suureneb, eriti idufirmade seas. Eesti haridustehnoloogia ettevõtted on meie haridussektori digitaliseerimisel väga kogenud. Nad on Poola turust väga huvitatud ja valmis oma kogemusi jagama. Ootame Poola ettevõtjaid Eestisse,» lausus Eesti riigipea.

Eesti ja Poola eelnev kogemus Venemaa agressiooniga

«Poola ja Eesti on nüüd teistsuguses olukorras, kui enne Teist maailmasõda – täna me saame abistada. Meie loodame, et Nato laieneb juba lähikuudel kaasates siia ka lähinaabritena Soome ja Rootsi. Me ei räägi ainult sellest, et suurendada liitlasvägesid siin piirkonnas, kuid me loodame ka seda, et kaitseinfrastruktuur areneb edasi ka meie piirkonnas, mis kaitseks meid õhurünnakute eest,» kinnitas oma kõnes president Duda.

Sõjaväsimusest

«Me ei saa pöörduda tagasi põhimõtte juurde, et business as usual. See ei ole ju tavapärane, et inimesi tapetakse ja pärast me teeskleme, et midagi pole juhtunud. Me ei saa öelda, et me pöördume tagasi tavapärase juurde,» kinnitas president Duda.

Karis ja Duda osalevad Lennart Meri rahvusvahelisel julgeolekukonverentsil, kus nad jätkavad arutelusid Euroopa julgeoleku teemadel.