/nginx/o/2012/02/27/985094t1h0b1c.jpg)
Ajaloodoktorant Ivo Juurvee sõnul ei saa ajaloolist kogemust vaadates teaduslikult öelda, kui palju võiks olla praegusel ajal Eestis spioone, vahendab ERR Uudised.
Ekspert: ajaloo põhjal tänaste spioonide hulka määrata ei saa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juurvee rääkis ETV saates «Terevisioon», et Eesti on ajaloo uurimise koha pealt küllalt õnnelikus olukorras, kuna siin on olemas Nõukogude luureresidentuuri dokumendid 1930. aastate keskpaigast. Tollest ajast ongi teada ainult üks spioon, Johannes Pedaja, kes läks ise Riias Nõukogude saatkonda ennast informaatoriks pakkuma.
Juurvee selgitas, et Eesti ajaloost võib eristada kahte liiki spioone: nn prügikalu, kes saadeti üle Peipsi vaatama, millises olukorras on sillad, mis võivad omada sõja ajal tähtsust, ja tooma värskeid ajalehti ja neid, kes töötasid riigiasutustes või peamiselt sõjaväes, omades ligipääsu salajastele dokumentidele.
Juurvee sõnul jäi esimese Eesti vabariigi ajal üldse vahele vähe spioone - kindlasti alla kümne, kuid seda, kas neid tegelikult ei olnudki rohkem, on tema sõnul keeruline öelda.