PPA annab sõjapõgenike vastuvõtu juhtimise üle sotsiaalkindlustusametile

Sõjapõgenikud Tallinki laeval Isabelle. Foto: Tairo Lutter

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) lõpetab reedest, 13. maist massilise sisserände hädaolukorraplaani rakendamise ning sõjapõgenike abistamise juhtroll liigub tagasi sotsiaalkindlustusametile (SKA).

Hädaolukorraga võrreldes on suurim muudatus seotud vastuvõtupunktidega, mille asemel alustavad tööd sotsiaalkindlustusameti infopunktid Tallinna bussijaamas, senistes Tartu ja Pärnu vastuvõtupunktides ning Narvas.

Infopunktis jagatakse esmast vajalikku infot Eestisse jäämise ja siit edasi liikumise kohta, samuti saavad infopunkti töötajad aidata vajadusel lühiajaliselt majutada neid sõjapõgenikke, kes vajavad vältimatut abi, sh Eestist edasiliikuvaid põgenikke. Ajutist kaitset menetleb PPA edasi tavatöö korras oma teenindussaalides, kus on selleks eraldi töötajad. Kui ajutist kaitset saanud või taotlenud põgenik vajab ajutist majutust, suunatakse nad edaspidigi lühiajaliselt sotsiaalkindlustusameti majutuskohtadesse.

Hädaolukorra lahendamise juhi, PPA peadirektori Elmar Vaheri sõnul on sõja esimesest päevast alates olnud Eesti eesmärk Ukraina sõjapõgenike aitamine parimal viisil.

«Olime esimest korda olukorras, kus riiki saabus tuhandeid põgenikke iga päev. Otsus lahendada seda kriisi ühtse juhtimise all, oli õige. Tänaseks on riiki sisenevate põgenike arv märkimisväärselt langenud ning inimeste vastuvõtmisega seotud teenused toimivad. Kriis ei ole tegelikult läbi ja nüüd peab riigi pingutus koonduma põgenike pikaajalisele majutusele ja Eesti ühiskonda integreerimisele. Neis ülesannetes on suurem roll Sotsiaalministeeriumi haldusalal, mistõttu lõpetab PPA massilise sisserände hädaolukorraplaani rakendamise ja annab juhtrolli üle Sotsiaalkindlustusametile. Kõik asutused, kes on seni pingutanud Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel, jätkavad selle nimel koostööd ka edaspidi,» ütles Elmar Vaher.

Märtsi alguses, kui PPA juurde moodustati ühendstaap, saabus Eestisse nädalas ligi 13 000 sõjapõgenikku. Viimase kahe nädala jooksul jääb nädalas riiki sisenenud põgenike arv 3500-3700 inimese piiresse, kellest üle poole liigub edasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse.

Elmar Vaheri sõnul on PPA teinud põhjalikud ettevalmistused selleks, et juhtimise üle andmine SKAle toimuks sujuvalt.

«Olen ühendstaabis õlg-õla kõrval töötades näinud partnerasutuste töötahet ja siirast soovi sõjapõgenikke aidata. Arvestades, kui targalt ja südamega teevad oma tööd SKA inimesed, tean hästi, et Ukraina inimeste aitamine on kindlates kätes,» lisas Vaher.

Politsei- ja piirivalveameti rolliks jääb edaspidi piiril sõjapõgenike abistamine ning PPA teenindustes ajutise kaitse menetlemine. Põgenike teemalist kriisijuhtimist strateegilisel tasandil koordineerib jätkuvalt siseministeerium.

Sotsiaalkindlustusamet juhtis ka hädaolukorra lahendamise ühendstaabis sotsiaalkaitsegruppi, mis korraldas põgenike majutamist ja psühhosotsiaalset tuge, samuti sotsiaalvaldkonna teenuste ja toetuste kättesaadavust. Sama tööga jätkatakse ka hädaolukorra lõppedes.

Sotsiaalkindlustusameti peadirektori kohusetäitja Jako Salla sõnul seadis amet endale kriisi esimestest päevadest eesmärgiks selle, et mitte ükski Eestisse saabunud abivajav sõjapõgenik ei jääks peavarjuta.

«Seda eesmärki oleme tänaseni edukalt täitnud ja täidame pühendunult ka edaspidi. Ka pärast hädaolukorra lõppemist võtab Eesti siia saabuvaid sõjapõgenikke vastu, pakub vajalikku abi ning toetab nende iseseisvat toimetulekut sarnaselt teiste Eesti elanikega. Arvestades, et Eestis on üle 37 000 sõjapõgeniku, peab meie fookus edaspidi liikuma vastuvõtmiselt siinolevate inimeste toetamisele,» ütles Salla.

Massilise sisserände hädaolukorra lahendamise plaani võttis PPA kasutusele 11. märtsil ja lõi ühendstaabi, kuhu kuulusid lisaks PPAle ka sotsiaalkindlustusameti, päästeameti, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse, Kaitseliidu, maksu-ja tolliameti, sotsiaalministeeriumi ja terviseameti esindajad.