Keskkonnaministeerium tahab vabaneda ohtlikust kohustusest

Tallinna G-ankruala on tankeritele kõige populaarsem punkerdamise koht. Ruumipuudus suurendab MKMi ja punkerdajate sõnul riski, et võib juhtuda õnnetus, millega Eestil pole võimekust tegeleda. Keskkonnaministeerium aga ei tahaks ankrualadega üldse tegeleda. Foto: Mihkel Maripuu

Keskkonnaministeerium tahab sokutada kohustuse tegeleda merereostajatega ankrualadel täielikult majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM), kelle ametnike hinnangul ei kannata ettepanek kriitikat.

«Keskkonnaministeeriumil on selleks spetsialiseerunud merekeskkonna osakond, kelle ainuke ülesanne ongi sellega tegeleda!» põrutas MKMi meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand, avaldades ideele teravat vastuseisu.

Keskkonnaministeerium soovib aga pahandusi tõotavast teemast vabaneda. Möödunud suvel muutis valitsus keskkonnaministeeriumi ettepanekul looduse kaitseks määrust «Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord», mis tegi lõpu ohtlike kütuste laevalt laevale laadimisele kauba eesmärgil ehk STS- (ship to ship) operatsioonidele.

Alles jäid veeldatud gaasi (LNG) kaubana laadimine ning punkerdamine (laevalt laevale kütuse tankimine). Punkerdada võib nüüd vaid kuuel ankrualal endise 19 asemel, tegelikult kasutavad ettevõtjad selleks vaid üht-kaht.

Kuna Vene naftat punkerdatakse praegu iseäranis hoogsalt, on tekkinud populaarseimal ankrualal kitsikus ja suurenenud õnnetuste oht. Punkerdajad nõuavad endise keskkonnaministri Marko Pomerantsi teenuseid kasutades ankrualasid juurde (vt PM 10.05).