Kogemus: istutuskastid muudavad aedniku elu lihtsamaks

Istutusriiul ootamas soojemat ilma, et lahtrid mullaga täita ja sinna taimed istutada. 7 × Tiit Efert Foto: Tiit Efert

Kui naabrimees hakkab uut terrassi rajama ja vanade laudadega pole midagi peale hakata, siis küsi need endale ja ehita oma aeda avamaapeenarde asemele istutuskastid. Läinudaastane kogemus näitas, et nende rajamine õigustas ennast kuhjaga.

Istutuskastidel on palju eeliseid avamaapeenra ees. Kastid on kindel viis pääseda umbrohuga võitlusest ning kastide kaupa saab planeerida ja kombineerida erinevaid taimi. Küll aga peab ennast kurssi viima sellega, millised taimed kastides omavahel klapivad ja kui lähestikku nad üksteisele kasvada võivad. Ühte kasti sobivad taimed, millel on sarnane valguse-, niiskuse-, väetamis- ja mullavajadus.

Valmistamine

Kastide kokkuklopsimine on lihtne. Optimaalne suurus on 1 x 1,5 meetrit. Seega tuleb vastavas pikkuses lauad välja mõõta ja need kruviga prussi külge kinni lasta. Prussid võib jätta altpoolt pikemad, et need vaiana kasti nihkumist takistaks. Kastilaudu on soovitatav nende eluea pikendamiseks linaõliga immutada. Teine võimalus on kast seestpoolt kangaga vooderdada, et vältida mulla ja puidu kokkupuudet.

Kaste võib panna nii vana peenra kohale kui ka muruplatsile. Sel juhul on hea siiski murumättad kasti põhjas ringi keerata. Kindluse mõttes, et altpoolt midagi kasvama ei hakkaks, on soovitatav panna madalama kasti põhja ajaleht või kõrgema kasti põhja pappi. Kastide optimaalne kõrgus võiks olla 50 sentimeetrit. See on hea mõnus kõrgus taimedega töötamiseks, et vältida seljahädasid. Samas eeldavad sellises mahus kastid kõvasti täitematerjali.