Kui internetist otsida infot muti kohta, tuleb esimesena vastuseks enamasti soovitusi ja nippe, kuidas sellest aiakahjuri tiitli saanud tegelasest lahti saada. Inimese ligi ei hoia mutt aga sugugi kiusu pärast. Mis asju ta seal mullas siis tegelikult ajab?
Muti talvevarud teeksid kadedaks iga kalamehe
„Mõnel pool tundub, et mutil ei ole tõesti mitte midagi oma ajaga teha, kui mulda maa seest välja ajada,” muheles Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi, kelle igapäevatöö on küll seotud lindudega, kuid oma raamatu „Meie lapse loomaraamat. Imetajad” tarbeks tegeles ka mitme imetaja lähema uurimisega. Nendest üheks lemmikuks saigi talle mutt.
Inimese ja muti teed ja huvid ristuvad mitte seetõttu, et mutile inimesed meeldiksid, vaid inimestele lihtsalt väga meeldib elada mutiga samades piirkondades: mõnusalt niiskete ja parajalt rammusa mullaga aladel, kus saab põldu harida. „Koduaias on mullastik viljakas ja mõnusalt kobe,” põhjendas ta, miks mutid just seal elavad, kus nad koduomanikul harja punaseks ajavad, ka nüüd kevadel, mil mutid usinalt korrastavad oma käike ja lükkavad mulda käikudest välja.
Kuningmuti talvesahver
Mutt ajab mullahunnikuid maa seest välja siis, kui maapind on tihke ja mutt ei suuda mulda oma käigus külgedele suruda. Kaevamine on raske töö: mutt rassib maa all ringi kolm-neli tundi, siis magab umbes sama palju. „Tema keha nõuab selle juures üsna palju energiat. Nad peavad päevas vähemalt poole oma kehakaalu jagu toitu sööma,” sõnas Mägi ja täpsustas, et rammusamad mutid kaaluvad 120–130 grammi, seega päevane toidunorm on neil vähemalt 60 g.