Riigikontroll: osa reservistidest pole kordagi õppekogunemisele jõudnud

Ajateenistus. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Ligi kolmandik 2013. ja 2014. aastal ajateenistuse läbinutest ei ole seni kordagi õppekogunemistel käinud, paljusid neist pole kaitsevägi kunagi kutsunudki, tuvastas riigikontroll oma täna avaldatud auditiaruandes.

«Kui vaatasime kaht aastakäiku, siis õppekogunemistest kõrvale jäänutest umbes pooled pole kutsele vaatamata kohale tulnud ning teise poole vastu pole kaitsevägi ise huvi tundnud,» rääkis riigikontrolör Janar Holm.

Holmi sõnul võiks samas eeldada, et just neil aastakäikudel on lõppenud nii-öelda kuuma reservi aeg, periood, mil nende oskused, teadmised ning kasutegur on suurim. Holm osutas, et seitsme aasta jooksul oskusi värskendamata langeb reservväelase valmidus oluliselt.

Riigikontroll soovitab kutsuda kaitseväe üksuste koosseisus olevaid reservväelasi korrapäraselt õppekogunemistele. Tuleks vaadata üle õppekogunemisel osalemise motivatsioonipakett – kas rahaline hüvitis on piisav või kas tasuks pakkuda reservväelastele lisapuhkust ja muid hüvesid.

Riigikontroll leidis, et senine teenistusse võetud ajateenijate arv ja jaotus üksuste vahel vastab riigikaitse arengukavas planeeritud üksuste ettevalmistamise ajakavale. Riigikaitse arengukava aastateks 2022–2031 näeb ette teenistusse kutsutavate ajateenijate arvu järk-järgulist suurendamist nii, et 2025. aastaks teeniks 400 võrra rohkem kui tänavu. See kasvataks ajateenijate arvu 4000-ni, lihtsustades ettenähtud üksuste mehitamist.

Paraku kaasneb ajateenijate hulga suurenemisega lisakulusid, millest osaga pole arengukavas arvestatud.

Kui kasarmute rajamisel on ajateenijate arvu kasvuga arvestatud, siis harjutusalade ja lasketiirude osas ei nähtunud, et oleks olemas konkreetsed plaanid, kuhu, millal ja kui palju tuleks investeerida, et suuremale hulgale ajateenijatele oleks võimalik samal tasemel väljaõpet anda. Samuti oli veel 2021. aasta sügiseks täpsustamata väljaõppevarustuse lisakulude suurus.

Kaitseväe hinnangul tähendab aastas 4000 ajateenija teenistusse kutsumine vajadust värvata juurde umbes 50 tegevväelasest instruktorit. Kuigi kehtivas Riigikaitse arengukavas nähakse ette tegevväelaste arvu kasvu 2031. aastaks 300 võrra, ei tähenda see automaatselt, et suureneb nende tegevväelaste arv, kes otseselt igapäevaselt tegeleks ajateenijatega.

Potentsiaalne kitsaskoht on instruktorite koolitamine ja värbamine, sest juba praegu ei ole kõik ametikohad täidetud, mistõttu instruktoritel on ettenähtust suurem koormus. Ajutise lahendusena on kaitseväes seni rakendatud jaanuarikuus teenistust alustanud ja nooremallohvitseride kursuse läbinud ajateenijaid, kes aitavad läbi viia sama aasta juunis-juulis teenistust alustavate ajateenijate sõdurioskuste baaskursust. Samas ajateenijatele ei tohiks panna veel täit vastutust uute ajateenijate kõigi väljaõppe-eesmärkide saavutamise eest.

Ohvitseriks saamiseks ja rohkem kui 30-liikmelise rühma eesotsas teenimiseks vajalik väljaõpe kestab Kaitseväe Akadeemias kolm aastat ning rühmavanemate ja instruktorite väljaõpe vanemallohvitseride kursusel kestab üks aasta. Potentsiaalsete õppurite hulk ja õppeasutuste vastuvõtu võimekus on paraku piiratud. Riigikontroll soovitab ajateenijate arvu suurendamisega seotud kulud võimalikult terviklikult selgeks teha ning tagada ajateenijate arvule vastaval hulgal tegevväelaste värbamine ja väljaõpe.

Aasta-aastalt on ajateenistusest väljalangemine vähenenud, see soodustab üksuste ametikohtade täitmist. Ajateenistuse katkestamist ja ajateenijate enneaegset reserviarvamist on vähendanud nii tervisenõuete alandamine kui ka personaalsem lähenemine väljaõppes. Personaalsem lähenemine võimaldab rohkem arvestada inimeste võimete ja vajaduste erinevustega, kuid suurendab ajateenijate haldamisega seotud töökoormust ning jätab vähem aega väljaõppeks.

Enamikus kaitseväe üksustes on reservväelaste ametikohad täidetud, arenguruumi on enim üksustes, mida valmistab ette Kaitseliit. Kaitseliidult oodatakse edaspidi veelgi maakaitseüksuste isikkoosseisu olulist kasvatamist. See eeldab senise liikmeskonna aktiivsemat kaasamist, aga ka uute liikmete värbamist.

Riigikontroll soovitab olukorras, kus ajateenistuse tulemusena üksuste mehitamisega ei ole probleeme, kasutada Kaitseliidu ettevalmistatavate üksuste täitmata ametikohtade mehitamiseks kaitseväes väljaõpetatud reservväelasi. Üks võimalus on kasutada Kaitseliidu täitmata kohtade mehitamiseks niiöelda kuumast reservist värskelt lahkunud reserviste.

Suure osa üksuste väljaõpe on saanud kaitseväe lahingvalmiduse kontrollides registriandmete ja dokumentide põhjal väga hea hinnangu. Seda lahingvalmidust kinnitavat hindamisõppust polnud aga paljudele üksustele 2021. aasta lõpu seisuga veel läbi viidud.

Kaitseministeerium: õppekogunemisele kutsumise ajavahe võib olla mõnikord pikem

Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse asekantsleri Lauri Abeli sõnul on õppekogunemiste eesmärk tuletada reservväelastele meelde ajateenistuses õpitut ning tutvustada neile uut varustust ja relvastust.

«Meie reservüksused roteeruvad ajavahemikuga 1–6 aastat, millest tulenevalt on tagatud, et kiirreageerimise reservis on alati värskelt välja õpetatud isikud. Reservväelasi kutsutakse reservõppekogunemistele vastavalt ajateenistuses omandatud erialale ja vajadusele, mistõttu võib teinekord vahe olla pikem,» selgitas Abel.

Ta lisas, et alati on võimalik kutsuda reservväelasi rohkem õppekogunemistele, küsimus on aga rahalistes võimalustes ja vajalikkuses. «Vajaduspõhisust analüüsib kaitsevägi, lähtudes nendele seatud ülesannetest ja nõuetest,» lausus Abel.