/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/02/17/963904t1h7796.jpg)
Eesti Haridustöötajate Liidu esimehe Sven Rondiku sõnul on streigiähvardused kandnud mingil määral vilja ja haridustöötajaid on hakatud palgaküsimuses tõsisemalt võtma.
EHLi juht: streigiähvardused on sundinud õpetajaid tõsisemalt võtma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui enne mullu 25. oktoobril Tallinnas Toompeal toimunud meeleavaldust soovitasid poliitikud õpetajate palkade tõstmiseks leida sisemisi reserve ja riigipoolset lisaraha lubati alles koolivõrgu ümberkorraldamisest, siis hiljem on mööndud, et vajalikke vahendeid peaks ka riigieelarvest eraldama, rääkis Rondik intervjuus BNSile. «Mingi samm edasi oli, sest alguses oli nii, et vaadake ise kuidas hakkama saate ja selleks hakkamasaamiseks tegelikult vahendeid ei ole ega tule,» ütles Rondik
«Nüüd räägitakse juba, et vaatame ikka 2013. aasta riigieelarves, midagi peaks ikka ette nägema. See tähendab, et mõte on hakanud liikuma, arusaamad on hakanud natuke muutuma ja ma loodan, et nüüd märtsikuus, kui pannakse kokku järgmise aasta riigeelarve eelnõud, siis see mõte ikka jõuab tegelikkuseni ka, mitte ei jää ainult mõtteks,» rääkis Rondik.
EHL edastas teisipäeval ametliku streigiteate, mille kohaselt algab 7. märtsil kuni kolm päeva kestev üleriigiline pedagoogide streik.
Streik algab 7. märtsil kell 8 ja kestab 9. märtsini. Vastavalt õpetajate otsustele kohtadel toimub streik haridusasutustes üks kuni kolm päeva. Streik on üleriigiline, hõlmates õpetajaid kõigis maakondades. Kuna lisaks korraldatakse ka toetusstreike, on kokku streigist osavõtjate eeldatav arv umbes 12 000. Osavõtjate arv täpsustub streigi korraldamise käigus. Streigi ajal korraldatakse sellest osavõtjate poolt pikette ja miitinguid. Nii on Tallinnas kavandatud linna õpetajate miiting 7. märtsil kell 12-13 Vabaduse väljakul.
EHLi nõue on, et õpetajate töötasu atesteerimisel omistatud ametijärkude kaupa tõstetaks üleriigiliselt 20 protsenti ja noorempedagoogi palga miinimummäär ulatuks 729,82, pedagoogil 772,85, vanempedagoogil 883,28 ja pedagoog-metoodikul 1066,66 euroni.
Praegu on noorempedagoogi palga alammäär 608, pedagoogil 644, vanempedagoogil 736 ning pedagoog-metoodikul 888 eurot.
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul on riigil võimalus tõsta haridustöötajate palkasid järgmisel aastal ning konkreetsemalt saab palkade suurendamisest rääkida veel enne 7. märtsil algavat õpetajate streiki.