Kolmandik Eesti enneaegsete laste vanematest langeb depressiooni

Imik. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Pärnu Kolledži lõputööna läbiviidud uuringu kohaselt ei ole ligi 90 protsenti Eesti enneaegsete laste vanematest selle jaoks piisavalt informeeritud, 77 protsenti ei ole rahul haiglast saadava toega ning enam kui 30 protsenti kannatab vaimse tervise probleemide käes. Raskest olukorrast aitab välja tulla lähedaste toetus ning majanduslike raskuste mõju on pigem väike.

Pärnu Kolledži sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse üliõpilane Kaire Kasemets viis lõputööna läbi uuringu, milles analüüsis enneaegsete laste vanemate vaimset tervist Eestis. «Eestis sünnib umbes 7 protsenti ehk iga 14. laps enneaegsena. Liiga vähe teadvustatakse, et vanematel, kelle laps sünnib enne 32. rasedusnädalat, on ligi 50 protsenti suurem depressioonirisk. Vaimse tervise probleemid võivad viia konfliktide ja heitumuseni, seega nii indiviidi kui ühiskonna tasandil on oluline neid ennetada,» selgitas Kasemets.

Uuringust selgus, et lapse sündimine enneaegsena mõjub vanemate vaimsele tervisele rängalt. 77 protsenti vastanutest tundsid hirmu ning 43 protsendi jaoks oli tegu traumeeriva kogemusega. Kolmveerandil vastanutest esines stressi, kolmandikul depressiooni ning 6 protsendil enesevigastamist. Umbes iga kaheksas lapsevanem tundis enneaegse lapse sünni puhul viha.

«Tuli üllatusena, et Eesti perede teadlikkus lapse enneaegsuse riskidest on nii madal, tervelt 88 protsenti vastanutest teadsid enneaegsusest väga vähe,» ütles Kasemets. Samuti tõi uurimuse autor välja, et erinevalt teiste riikide analoogidest ei ole ootamatu töölt eemale jäämine ja majanduslik kitsikus Eesti enneaegsete laste vanemate üheks peamiseks stressiallikaks. «Kuigi majanduslikku olukorda pärast lapse sündi pidas vähemalt heaks alla poole vastanutest, ütles ainult iga kuues, et majanduslik olukord nende vaimset tervist oluliselt mõjutas,» lisas Kasemets.

Positiivsema ja huvitava avastusena tõi Kasemets välja, et enneaegse lapse sünd paneb paarisuhte küll pinge alla, aga ka liidab tugevamini kokku. «Neljandik respondentidest vastas, et enneaegne laps mõjus paarisuhtele negatiivselt, partnerid kaugenesid teineteisest, suhe muutus pingelisemaks. Seda, et paarisuhe enneaegse lapse tõttu lagunes, tuli ette nii vastsündinu isa kui ema algatusel. Aga enam kui kolmandik vastas, et enneaegse lapse sünni järel muutus vanemate omavaheline suhe hoopis lähedasemaks ja peresiseseid suhteid hindas vähemalt heaks lausa kaks kolmandikku vastanutest,» ütles Kasemets.

Töö juhendaja Liina Kääri sõnul on Eesti meditsiinisüsteemis enneaegsete laste vanemate vaimsel toetamisel arenguruumi. «Tervelt 77 protsenti respondentidest ei olnud rahul haiglas seoses lapse enneaegse sünniga pakutud tugiteenustega. Iseäranis heideti ette medõdede vähest empaatiat ja lausa personali poolset survestamist,» tõi Käär välja.

«Sellest uuringust järeldub mitu konkreetset soovitust enneaegsete lastega tegelevatele haiglatele. Need pered vajavad spetsiaalset nõustamist ja teraapiaid. Mõlemad vanemad tuleb kohe sünni järel kaasata lapsega seotud toimingutesse. Ning ennekõike tuleb vanemaid märksa paremini informeerida ja ka pärast koju saatmist korraldada, et nad saaksid vajalike spetsialistide tuge,» ütles Pärnu Kolledži sotsiaaltöö õppejõud.