/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/03/30/14456311t1h38e4.jpg)
Erakond Eesti 200 saatis avaliuk pöördumise majandusminister Taavi Aasa poole, avaldades muret LNG-terminali rajamise tupikseisu jõudmise pärast.
Eesti 200 on mures LNG-terminali rajamise tupikseisu jõudmise pärast (3)
«Tõenäoliselt jälgib enamik Eestimaa inimesi praegu seda, kuidas valmistub Eesti Vabariik loobuma Venemaa gaasist, et mitte toetada agressori sõjategevust Ukrainas. Vähem oluline ei ole ka see, kuidas need protsessid on juhitud, sest meie jaoks on eluliselt tähtis piisava gaasivaru olemasolu ning Venemaa torugaasist vabanemine juba lähitulevikus,» märkis Eesti 200.
«Paraku on lahenduseks pakutud LNG-terminali rajamine viimase nädalaga jõudnud tupikseisu, millist olukorda, ei saa nimetada hästi juhitud protsessiks ning milles vastuste asemel on kerkinud esile üha uusi küsimusi,» seisab pöördumises.
Eesti 200 küsib, miks ei keera Eesti riik ühemõtteliselt selga Venemaa gaasile ja energiakandjatele ning mis takistab riiki kiire lahenduse leidmisel ja koostööd eraettevõttega selleks, et juba sügisel oleks Eestil oma LNG-terminal.
«Kas lisaeelarvega eraldatav 171 miljonit eurot on mõeldud Venemaa torugaasi ostmiseks, juhul kui LNG-projekt ei peaks õnnestuma? Kas vastab tõele, et Eleringi juhid on valitsusele käinud välja mõtte, et Ukraina sõja lõppedes võiksime Venemaa torugaasi edasi tarbida, sest see võib olla siis soodsama hinnaga?» küsib Eesti 200.
Erakond toob esile, et lisaeelarvega eraldatakse Eleringile selle projekti infrastruktuuri arendamiseks täiendavalt 30 miljonit eurot. «Kas see summa lisatakse põhivõrgu tariifile ning kas selle peavad kinni maksma tarbijad? Milleks on tarvis eelnõud, mis riigistaks hädaolukorra seadusele viidates LNG-kaid rajada sooviva eraettevõtte varad? Kuidas on selline natsionaliseerimine kooskõlas ettevõtlusvabaduse, vabaturumajanduse ja Euroopa Liidu direktiividega?» küsib Eesti 200.
Samuti soovib erakond teada, miks otsustas Elering minna turult üle pakkuma LNG-tankerit, mille eraettevõtjad olid oma lahenduse pakkumiseks juba välja valinud. Kuidas garanteeritakse Eestile, et planeeritavas ühisprojektis Soomega ei otsusta meie partnerid ühel hetkel osta soodsatel tingimustel gaasi ikkagi Venemaalt? Miks ebaõnnetus Soomega ühise LNG-terminali rajamine Inkoosse ning miks ei alustanud Eesti seejärel vastavalt kokkuleppe aastal 2017 ise oma LNG-terminali rajamist?