Kersna kiirtestide hangete väärteomenetlusest: kui nii, siis palun tehtud vigade eest andeks

«Tabatud on hetk kui lugesin uudist, et tõenäoliselt algatatakse minu suhtes väärteomenetlus seoses koolide kiirtestide hangetega,» kirjutas Liina Kersna sotsiaalmeedias. Foto: Liina Kersna Facebook

Rahandusministeeriumis lõppes haridus- ja teadusministeeriumi möödunud aasta Covid-19 kiirtestihangete analüüs, millega leiti viiteid väärtegudele. 

Postimees kirjutas möödunud aasta novembris, et haridus- ja teadusministeerium tellis ettevõttelt Selfdiagnostics kiirkorras, ilma hanketa, koolidele viie miljoni euro eest koroonaviiruse kiirteste. Kahe miljoni testi ostuks kulus üle 5,1 miljoni euro, mis teeb ühe testi hinnaks 2,57 eurot. Tartu linna hankes, mis oli veidi enne ministeeriumi oma, müüdi 52 000 testi, oli sama pakkuja, Selfdiagnosticsu küsitud tüki hinnaks 1,24 eurot.

Rahandusministeeriumi edastatud kokkuvõttes selgus, et erakorralised asjaolud tingisid riigihanke läbiviimise väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena. Ent järelevalve dokumendis nenditakse, et ühe pakkuja poole pöördumine ei olnud kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, sh ei taganud hankija konkurentsi efektiivset ärakasutamist, sest koroonaviiruse kiirtestide valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid on rohkem kui üks.

«Riigihanke «SARS-CoV-2 antigeeni kiirtestide soetamine haridus- ja teadusministeeriumile jaotamiseks koolidele käesoleva aasta novembrist kuni 2022. aasta jaanuarini» läbiviimine väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena ei olnud õiguspärane, kuna täidetud ei olnud sätestatud eeldus, et hankelepingu kiire sõlmimise vajadus on tekkinud hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel,» kirjutati järelevalve dokumendis. Nimelt märkis rahandusministeerium oma kontrollaktis, et tegelikult oli juba suve keskel teadusnõukoja prognooside järgi  pärast koolivaheaega oodata nakatumise tõusmist. Lisaks märgiti ära, et kuu hiljem pöördus ministeerium kiirtestide hanke puhul juba 11 ettevõtte poole. Ka oleks saanud kiirtestidele odavama hinna. 

Niisiis tuvastati ministeeriumis kõrvalekaldeid hankeplaani koostamisega ja muudetud hankeplaani veebilehel avalikustamisega. Lisaks ka väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse valiku alusega ja konkurentsi efektiivse ärakasutamiseta. Veel ka raamlepingu muutmisega ning riigihanke õigusvastase osadeks jaotamise ja sellest tulenevalt RHS-is nõutud menetluse korraldamata jätmisega.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (RE) kirjutas sotsiaalmeediasse, et ministeeriumi kiire tegutsemine tõi kõikidele koolidele pärast koolivaheaega kiirteste, mis tuvastasid esimesel nädalal üle 1000 võimaliku viirusekandja. Ta rõhutas, et muidu oleksid koolid suunatud distantsõppele. «Kui me tegime koolide lahti hoidmisel midagi valesti, siis loomulikult ma vastutan selle eest. Lepingutel on minu allkiri,» kirjutas Kersna. 

«Saan aru, et väärteomenetluse korral on mulle võimalik määrata kuni 300 trahviühikut trahvi ehk 1200 eurot. Kui nii, siis palun tehtud vigade eest vabandust, õpime neist ja maksan trahvi isiklikult riigikassasse,» rõhutas Kersna. 

Talle oli ja on ka praegu oluline, et lapsed saaksid käia turvaliselt koolis. «Loomulikult peab seda tagama seadustega kooskõlas ja just sellise teadmisega me hariduse avatuna hoidmise eesmärgi nimel meeskonnas ka tegutsesime,» lisas Kersna.  

Rahandusministeeriumi kontrollakt edastati ka riigikontrollile

Rahandusministeeriumis teatas 6. mail haridus- ja teadusministeeriumile, et järelevalvemenetluse kontrollakt saadeti edasi riigikogu korruptsioonivastase erikomisjonile. «Samuti peame vajalikuks saata kontrolliakt teadmiseks riigikontrollile,» lisati rahandusministeeriumist.