INTERVJUU ⟩ Teises ilmasõjas surnuid tuleb mälestada vaenusümboliteta

Eile õhtul Tallinna kaitseväe kalmistul. Liikumine on korraldatud ajutiste piiretega. Foto: Mihkel Maripuu

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri sõnul ei ole täna, 9. mail keelatud mälestada Teises maailmasõjas hukkunuid, küll aga tuleb seda teha vaenuliku sümboolikata. Vaher selgitas, kuidas tõlgendab politsei hiljuti jõustunud vaenusümboleid keelavat seadust ning mis on lubatud ja mis mitte.

Kas inimeste spontaanne kogunemine on avalik koosolek? Keegi ei ole üritust registreerinud, kuid inimesed kohtuvad monumendi juures ja viibivad seal veidi aega suurema grupina. Kas see muutub avalikuks koosolekuks näiteks siis, kui keegi hakkab akordioni mängima ja rahvas hakkab laulma?

Aastaid tähistati Eestis 9. maid rahvakogunemisega: plakatite, muusika ja rongkäikudega. Peaeesmärk oli Nõukogude Liidu võidupüha tähistamine, kuid surnute mälestamine oli teisejärguline. Kõigi nende tegevuste lahutamatuks osaks oli vastuseis Eesti iseseisvusele ning tänapäeva kontekstis vaenu õhutavate ja avalikku korda ohustavate sümbolite kasutamine.

Seetõttu otsustasime, et keelatud on üritused, kus kasutatakse Nõukogude sümboolikat, mis on muutunud agressori toetamise sümboliks ja võivad põhjustada rahutusi. See tähendab, et keelatud on korraldada rongkäike ja koosolekuid või pidada