/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/03/26/14447774t1ha3a3.jpg)
Eesti meedialiit ja rahvusringhääling märgivad avalikus pöördumises, et kui veel teisipäev oli Eesti demokraatiale ajakirjandusvabaduse indeksi tõusu tõttu hea päev, siis teade ajakirjanike trahvimisest lõi jällegi ohtliku pretsedendi.
Meedialiit ja ERR: prokuratuuri nõudmine on ajakirjanike suukorvistamine ja sõnavabaduse piiramine (5)
«Teisipäev oli Eesti demokraatiale hea päev, sest Eesti tõusis aastaga maailma ajakirjandusvabaduse indeksis 15. kohalt neljandale,» alustati pöördumist.
«Kolmapäev oli Eesti demokraatia kurb päev, kui prokuratuur sekkus ajakirjandusvabadusse ja määras trahvi Eesti Ekspressi ajakirjanikele professionaalse ja südamega tehtud töö eest. Trahviti ka Eesti Ekspressi kirjastavat Ekspress Meediat,» viidati eilsele uudisele, kus kirjutatakse, et Harju maakohus otsustas ajakirjanikke trahvida.
Otsus loob rahvusringhäälingu ja meedialiidu hinnangul ohtliku ja hirmutava pretsedendi, sest rahapesukahtlus Eesti suurimas pangas on ühemõtteliselt avaliku huvi objekt. «Prokuratuur nõuab, et ajakirjandus avaldaks vaid teavet, mis on nendega kokku lepitud. See ei ole demokraatliku ühiskonna ootus ajakirjandusele. See on suukorvistamine ja sõnavabaduse piiramine. See on ajakirjanike ähvardamine ja hirmutamine,» leiavad pöördujad.
«Õigussüsteemi ülesanne on mõista ja aktsepteerida ajakirjanduse rolli Eestis ning kõikjal vabas ühiskonnas. Tänu meediale on suur osa taasiseseisvunud Eesti suurematest tehingutest, protsessidest, otsustest ja valikutest olnud oluliselt läbipaistvamad kui mujal Ida- ja Kesk-Euroopas,» kirjutasid ERR ja meedialiit ja lisasid, et sellel on kindlasti olnud väga suur mõju Eesti kiirele arengule ja läbipaistvusele, eriti võrreldes saatusekaaslastega.
«Sõda Ukrainas ja valitsejate poolt hävitatud sõltumatu ajakirjandus Venemaal ning Valgevenes tuletab meile ajakirjandusvabaduse tähendust eriti teravalt meelde.»
Meedialiit ja rahvusringhääling avaldasid Eesti Ekspressi ajakirjanikele toetust ja lisasid, et nii väljaanne kui ka kirjastus kavatsevad ajakirjandusvabaduse seisukohalt ohtlikku pretsedenti loova kohtuotsuse vaidlustada. «Ajakirjanik ei pea töö tegemiseks prokuratuuri teavitama, sellelt luba küsima või laskma riigil avaliku huvi üle otsustada. Selliste reeglite järgi tehakse ajakirjandust ühes teises riigis,» nenditi avalduses.
«Eestis on sõna vaba!»
Samuti peab Harju maakohtu otsust tõsiseks ohuks ajakirjanike liit. Esinaise Helle Tiikmaa sõnul peab olema ajakirjanikel õigus avalikkusele olulist infot avaldada ka siis, kui see on mõne institutsiooni või isiku jaoks problemaatiline. Küll aga tingimusel, et avaldatavad faktid vastavad tõele ja eelnevalt ei ole sõlmitud ajakirjanikega kokkulepet, et info ei ole avaldamiseks.
«Me ei saa mingil juhul nõustuda n-ö vaikiva eeldusega, et info avaldamiseks on alati esmalt vaja kelleltki luba küsida,» sõnas ta.