Riigikogu lõpetas lisaeelarve eelnõu esimese lugemise

Toompea loss Foto: Elmo Riig/Sakala

Riigikogu kolmapäevasel täiendaval istungil läbis esimese lugemise valitsuse algatatud 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu, samuti lõpetati kolme lisaeelarvega seotud seaduseelnõu esimene lugemine.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) ütles Riigikogu ees lisaeelarve algatamist põhjendades, et iseseisvuse taastanud Eesti on silmitsi tõsiseima julgeolekukriisiga. «70 päeva tagasi alustas Venemaa Ukrainale uut täiemahulist sõjalist kallaletungi. Me teame, et Eestile ei ole praegu otsest sõjalist ohtu, aga me teame ka, et Euroopa seisab vastakuti sõgeda vastasega. Me peame oma julgeoleku, rahvusliku julgeoleku tugevdamiseks tegema kõik, mis selleks vajalik on,» ütles ta.

Lisaeelarve jaguneb tema sõnul kolmeks osaks: Eesti laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime suurendamiseks on eelnõus ette nähtud 255,6 miljonit, energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit ja sõja eest varju tulnud põgenike toetamiseks 242,7 miljonit eurot.

Pentus-Rosimannuse sõnul kiitis valitsus juba aasta algul põhimõtteliselt heaks kava panustada Eesti laiapindse riigikaitse tugevdamisse järgmistel aastatel täiendavalt üle 800 miljoni euro. Tema sõnul peab kava alusel hangitav relvastus tooma võimalikult kiire Eesti sõjalise võime kasvu ning lisaeelarves kajastub sellest vaid esimene osa.

«Lisaks, Siseministeerium investeerib laiapindsesse riigikaitsesse miljoneid eurosid. Oleme neid otsuseid tehes juba tuginenud Ukrainas toimuva kohta tehtud järeldustele,» ütles ta ning tõi esile nii ohuteavituse süsteemi loomise, evakuatsioonivarude täiendamise kui ka kontrolli tugevdamise idapiiril.

Perede toimetuleku toetamiseks on ministri sõnul lisaeelarve eelnõus 28 miljonit eurot, millega suurendatakse 33 protsendi ehk 50 euro võrra toimetulekupiiri. «Kuine toimetulekutoetus tõuseb 200 euroni täiskasvanu puhul ja 240 euroni lapse puhul,» ütles ta.

Pentus-Rosimannuse sõnul näeb lisaeelarve ette vahendid ka selleks, et siduda Eesti täielikult lahti Venemaa gaasist. «Kuni 170 miljoni euro eest moodustatakse Eesti gaasivaru, mille puhul on valitsus seadnud tingimuse, et seda ei tohi hankida ja moodustada Vene gaasist. Kuni 30 miljonit eurot panustatakse LNG-võimekuse loomisesse,» rääkis ta ning lisas, et investeeringud on ette nähtud ka energiasäästu ja taastuvenergia väikelahendustesse.

Samuti võimaldab lisaeelarve ministri sõnul katta Ukrainast saabunud sõjapõgenike vastuvõtmisega seotud esmased kulud, sealhulgas kulud majutusele, toidule ja arstiabile. «Teine väga oluline osa on siin kindlasti seotud meie Eesti haridussüsteemi tugevdamisega. Me oleme Ukrainale lubanud, et me võimaldame nende lastel Eestis varjul olemise ajal haridusteed jätkata kõikidel haridusastmetel. Selleks tugevdame Eesti haridussüsteemi 77 miljoni euroga, sealhulgas eesti keele õpet nii alushariduses kui ka üldhariduses,» lisas Pentus-Rosimannus.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reitelmann Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Aivar Kokk Isamaa, Mart Võrklaev Reformierakonna ja Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Lisaeelarve eelnõu teiseks lugemiseks saab muudatusettepanekuid esitada 11. mail kella 15ni.

Esimese lugemise läbis kolm lisaeelarvega seotud eelnõu

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (605 SE).

Eelnõu lubab toimetulekutoetuse määramisel kuni kuuel kuul aastas arvesse võtta ka eluaseme soetamisega seotud laenu tagasimakseid. See võimaldab toetada eluaseme soetamiseks laenu võtnud peresid sarnaselt peredele, kes eluaset üürivad.

Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrit täiendatakse eelnõu kohaselt andmetega rahvusvahelist kaitset taotleva ja kaitse saanud inimese abivajaduse hindamiseks ja talle abi pakkumiseks. Samuti lisatakse registrisse rahvusvahelise kaitse saanud inimese või perekonna eest ühekordse üürilepingu sõlmimisega seotud kulu ja tõlketeenuse kulu katmise andmed. Muudatuse eesmärk on paremini planeerida ja korraldada Ukrainast Eestisse saabunud sõjapõgenikele vajalikke sotsiaalteenuseid ja neile toetuste maksmist.

Eelnõu näeb ette ka muudatuse, mille kohaselt on üksi elava pensionäri toetusele õigustatud pensionäril õigus toetust edasi saada ka siis, kui ta võtab enda juurde elama ajutise kaitse saanud sõjapõgeniku.

Kohalikele omavalitsustele näeb eelnõu 2022. aastaks ette toimetulekutoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulude hüvitamise erisuse, mille järgi kaetakse omavalitsuste kulud tavapärasest kiiremini. Erisus on seotud toimetulekutoetuse taotlemise prognoositava kasvuga, mis tuleneb peamiselt sellest, et suur osa ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikest võib vajada vähemalt ühe korra abi majanduslikuks toimetulekuks.

Lisaks loob eelnõu seadusliku aluse hädaolukorraga seonduvate meetmete kasutuselevõtuks või sõjas haavata saanud inimeste raviks, mille kulud kaetakse lisaeelarvest.

Läbirääkimistel võttis sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (606 SE), mis langetab eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära 1. maist kuni 31. detsembrini Euroopa Liidus lubatud miinimumtasemele. Kui praegu on aktsiisimäär 1000 liitri kohta 100 eurot, siis muudatuse kohaselt alaneks see ajutiselt 21 eurole.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on eriotstarbelise diislikütuse hulgimüügihind tõusnud eelmise aasta aprilliga võrreldes ligi 85 protsenti. Muudatusega soovitakse hinnatõusu aeglustada ning vähendada negatiivseid mõjusid põllumajandussektorile ja põlevkivikaevandustele, mille sisendkulud on rekordkõrgete kütusehindade tõttu märkimisväärselt kasvanud. Aktsiisilangetuse tulemusena väheneb eriotstarbelise diislikütuse hulgimüügihind hinnanguliselt kuni 9,48 senti liitri kohta ehk umbes seitse protsenti.

Vastavalt vedelkütuse erimärgistamise seadusele on eriotstarbelist diislikütust lubatud kasutada põllumajanduses ja tähtajaliselt ka põlevkivikaevandustes. Samuti on eriotstarbelist diislikütust lubatud kasutada kutselisel kalapüügil.

Läbirääkimistel võtsid sõna Ivari Padar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.

Lisaks läbis esimese lugemise valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (607 SE), mis alandab alates 1. augustist ajakirjandusväljaannetele kehtiva käibemaksumäära üheksalt viiele protsendile, et toetada Venemaa poolt liberaalse demokraatia vastu suunatud infosõjas ja inforünnakute keskkonnas sõltumatu ja professionaalse Eesti kvaliteetajakirjanduse kättesaadavust.

Sarnaselt kehtivale korrale rakendub vähendatud viieprotsendiline käibemaksumäär eelnõu kohaselt nii füüsilistel kandjatel olevatele kui ka elektroonilistele ajakirjandusväljaannetele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Priit Sibul Isamaa ja Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.