/nginx/o/2022/04/17/14489856t1h7381.jpg)
Kui eelmisel aastal oli Eesti veel 15. kohal, siis tänavu tõusis siinne ajakirjandus 180 riiki hõlmavas ajakirjandusvabaduse indeksis maailmas neljandale kohale. Välisminister Eva-Maria Liimetsa sõnul on Eesti võtnud ajakirjandusvabaduse kaitsmisel juhtrolli.
Eesti tõusis ühenduse Piirideta Reporterid täna avaldatud ajakirjandusvabaduse indeksis maailmas neljandale kohale. Välisminister Eva-Maria Liimetsa (KE) sõnul on see suurepärane uudis ja suur tunnustus Eesti ajakirjanikele, inimestele ja kogu riigile.
«Eesti on võtnud juhtrolli meediavabaduse kaitsmisel maailmas. Selle konkreetseks väljenduseks oli Eesti korraldatud globaalne meediavabaduse konverents veebruaris, kus tegime tihedat koostööd ka Piirideta Reporteritega,» lausus minister ja lisas, et Eesti jaoks on oluline võidelda ka Venemaa infosõjaga Ukraina vastu.
Tallinnas toimunud meediavabaduse konverentsil esinenud Nobeli rahupreemia laureaat, Novaja Gazeta peatoimetaja Dmitri Muratov rääkis vaba meedia üha ahtamatest võimalustest Venemaal tegutsemiseks.
«Täpselt kaks nädalat hiljem alustas Venemaa täiemahulist sõda Ukraina vastu, olles pika aja jooksul püüdnud propaganda ja valeinformatsiooni levitamise ning mitmesuguste hübriidsõja elementidega endale selleks soodsat pinnast luua,» ütles minister. Tema sõnul kasutatakse meediat ka selleks, et varjata ja moonutada Venemaa sõjakoledusi ja inimsusevastaseid kuritegusid Ukrainas. «Näiteks on sõja nimetamine sõjaks Venemaa meedias keelatud,» tuletas Liimets meelde.
Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas on hukkunud mitu ajakirjanikku, kes oma elu hinnaga teavitasid maailma Venemaa inimsusevastastest kuritegudest Ukraina rahva vastu. Ajakirjanikel on oluline roll ka Venemaa tegevuse dokumenteerimisel kohtumenetlusteks, näiteks Rahvusvahelise Kriminaalkohtus.
Ühenduse Piirideta Reporterid andmetel on Ukrainas alates 24. veebruarist hukkunud seitse ja saanud viga 11 reporterit.
/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)