Eesti tegi aastaga ajakirjandusvabaduse indeksis suure tõusu

Eesti ajakirjandus kuulub maailmas kõige vabamate hulka. Foto: Madis Veltman

Pariisis tegutsev rahvusvaheline organisatsioon Piirideta Reporterid (Reporters Sans Frontieres – RSF) paigutas Eesti teisipäeval avalikustatud maailma ajakirjandusvabaduse indeksis 180 riigi seas 4. kohale, aasta varem oli Eesti 15. kohal.

RSF kirjutas tänavuse indeksi kommentaarides Eesti kohta, et ajakirjandusvabadus on siin õiguslikul ja poliitilisel tasandil tagatud, samas ähvardab ajakirjanikke laimuvastaste seaduste ja küberkiusamise tõttu enesetsensuuri oht.

RSF märkis, et Eesti meediamaastikul on toimunud viimasel kümnendil konsolideerimine ning turg on jagatud kahe suurema meediamaja, Postimees Grupi ja Ekspress Grupi, rahvusringhäälingu, kohalike väljaannete ja mitme sõltumatu veebiväljaande vahel. Venekeelne meedia, sealhulgas rahvusringhääling, eraraadiojaamad ning sõltumatud veebilehed, teenindavad venekeelset vähemust, mis moodustab 25 protsenti elanikkonnast.

Poliitilist keskkonda iseloomustab RSF kui suhteliselt neutraalset ajakirjanduse suhtes. Vähesed verbaalsed rünnakud on aidanud kaasa sellele, et ajakirjanikud on saanud poliitikuid vastutusele võtta, kartmata tagakiusamist.

Eestis on ajakirjandusvabadus tagatud põhiseadusega, kuid seda vabadust piiravad laimamise ja isiklike andmete avaldamise eest kaitsvad seadused.

Kui laimuhagide kartus võib viia enesetsensuurini, siis eraandmeid kaitsvad seadused on viimasel ajal muutunud Eesti võimudele ettekäändeks piirata üha enam meedia juurdepääsu avalikule teabele, märkis organisatsioon.

Ärilise poole pealt tõstis RSF esile, et meediaomand on Eestis koondatud kahe meediakontserni vahel, mille omanikel on osalus ka teistes ärivaldkondades.

Eesti erameedia tegutseb väikesel turul, mis sunnib otsima uusi tuluallikaid, näiteks ürituste korraldamist. Avalik-õigusliku ringhäälingu eelarve on järjest piiratum (0,14 protsenti SKTst) ja see võib alluda poliitilisele mõjule, märkis RSF.

Koroonapandeemia kohta märkis organisatsioon, et ükski kultuuriline või ühiskondlik piirang ei ole takistanud ajakirjanikel oma tööd tegemast, sellegipoolest süüdistas osa elanikkonnast pandeemia ajal meediat võimude ja ravimifirmade heaks tegutsemises. Selle tulemusena kannatasid ajakirjanikud verbaalsete rünnakute all nii internetis kui ka avalikus ruumis.

Kui füüsilised rünnakud ajakirjanike vastu on Eestis äärmiselt haruldased, on ajakirjanikud puutunud kokku üha suurema hulga veebiähvardustega, kõige raskematest juhtumitest on teatatud politseile ja neid uuritakse.

«Meediamajad on küll võtnud kasutusele meetmed ajakirjanike paremaks kaitsmiseks, kuid süstemaatilise psühholoogilise abi puudumise taustal võib küberkiusamine viia ajakirjanikud enesetsensuurini,» kirjutas RSF tänavuses raportis.

Kõige vabama ajakirjandusega riigid tänavuses tabelis Norra, Taani ja Rootsi jagavad 1.–3. kohta. Eesti järel on 5. kohal Soome. Esikümnesse mahtusid veel Iirimaa, Portugal, Costa Rica, Leedu ja Liechtenstein.

Tabeli viimasel, 180. kohal on Põhja-Korea. 179. kohal on Eritrea ja 178. kohal Iraan.

Eesti lõunanaaber Läti on tabelis 22. kohal. Venemaa on tabeli viimaste seas, 155. kohal.