/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/05/03/14524240t1h39a0.jpg)
Teisipäeval algava suure teadusuuringuga kogutakse geenidoonoritelt teavet ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete kohta.
Algab ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete geeniuuring
Uuringusse oodatakse osalema nii kõrvaltoimeid kogenud kui ka kõrvaltoimeid mitte kogenud inimesi. Teadmised kõrvaltoimete tekkimise geneetilistest põhjustest aitavad tulevikus tagada ohutumat ja tõhusamat ravi.
Inimese geenidest sõltub, kuidas ravimid mõjuvad. «Seega peame selgitama välja, missugused geenivariandid võivad põhjustada kõrvaltoimeid, et tulevikus saaksid arstid määrata inimestele just neile kõige ohutumaid ja sobivamaid ravimid,» selgitas Eesti geenivaramu farmakogenoomika professor Lili Milani.
Milani sõnul pole varem kõrvaltoimete kohta kogutud piisavalt isikustamata terviseandmeid, mis võimaldaksid uurida nende tekkimise geneetilisi põhjuseid. Samas ligi 98 protsenti eestlastest kannab vähemalt ühte geenivarianti, mis mõjutab mõne ravimi toimet. «Just seetõttu ootame lühikest veebiküsimustikku täitma iga geenidoonorit,» lisas ta.
Vastama on väga oodatud ka need, kes kõrvaltoimeid ei ole kogenud.
Lisaks plaanivad teadlased parandada senise teadmistelünga, kas ja missugust mõju avaldavad ravimid ja vaktsiinid menstruaaltsüklile. «Seni pole pööratud vaktsiini- ja ravimiuuringute läbiviimisel piisavalt tähelepanu naiste tervisele. Näiteks pole leidnud kinnitust Covid-19 vaktsiini mõju menstruaaltsüklile. Muutused menstruaaltsüklis võisid olla tingitud lihtsalt pandeemia-aegsest stressist. See vajab kindlasti täpsemalt uurimist,» selgitas genoomika ja reproduktiivgeneetika kaasprofessor Triin Laisk.
Farmakogenoomika teaduri Kristi Krebsi sõnul määravad arstid patsientidele enamasti ravimeid niinimetatud keskmisele inimesele tehtud standardannuste põhjal. Need on küll töötatud välja laiapõhjaliste kliiniliste uuringute alusel, kuid ei arvesta inimeste geneetiliste eripäradega.
«Töötame selle nimel, et tulevikus jõuaks arstideni info, missugune ravim millises annuses inimesele tema geneetika põhjal võiks kõige ohutumalt ja tõhusamalt sobida. Vajame selleks paljude geenidoonorite panust, et need soovitused oleksid tulevikus võimalikult täpsed,» ütles Krebs.
Küsimustiku täitmiseks ja uuringu kohta täpsema info saamiseks tuleb külastada veebilehekülge geenidoonor.ee/ravimid.