Mali hunta katkestas kaitseleppe Prantsusmaaga

Prantsuse sõjaväepatrull Timbuktus. Foto: THOMAS COEX/SCANPIX

Malis valitsev sõjaväehunta teatas esmaspäeval, et katkestas kaitseleppe Prantsusmaaga, edastasid uudisteagentuurid.

Hunta mõistis ühtlasi hukka riigis viibivate Prantsuse vägede «räiged rikkumised» Mali riikliku suveräänsuse suhtes.

Kolonel Abdoulaye Maiga viitas televisioonis tehtud avalduses muu hulgas mitmele juhtumile, kus Prantsusmaa väed on loata rikkunud riigi õhuruumi.

Prantsusmaa oli endine koloniaalvõim Malis.

Mali hunta keelustas äsja riigis ka Prantsuse ringhäälinguettevõtte uudistekanali France 24 ja raadiojaama Radio France Internationale (RFI). Hunta süüdistas meediakanaleid valeuudiste levitamises nagu oleks Saheli riigi armee viinud ellu inimsusvastaseid kuritegusid.

ÜRO peasekretär Antonio Guterres kutsus pühapäeval Guinea Burkina Faso ja Mali sõjaväehuntasid üles andma võim võimalikult kiiresti tagasi tsiviilelanikele.

Tohutu territooriumiga Malis on tohutud maa-alad väljapool valitsuse kontrolli seoses vägivaldse konfliktiga, mis sai alguse 2012. aastal ning mis on laienenud naaberriikidesse Burkina Fasosse ja Nigerisse.

Prantsusmaa, mis sekkus Mali konflikti 2013. aastal, otsustas veebruaris taanduda oma väega riigist pärast pea kümme aastat kestnud võitlust islamistidega.

Riiki juhib sõjaväeline hunta, mis haaras võimu riigipöördega 2020. aastal.

Hunta lubas esiti taastada tsiviilvõimu, ent ei suutnud kinni pidada varasemast lubadusest Lääne-Aafrika majandusühendusele ECOWAS pidada valimised selle aasta veebruaris. See omakorda vallandas aga regionaalsed sanktsioonid.

Venemaa on varustanud Mali võime nende endi ametliku kõnepruugi järgi sõjaväeliste instruktoritega. Endise koloniaalvõimu Prantsusmaa valitsus ja Ühendriigid aga nimetavad neid instruktoreid Venemaa erasõjaväe Wagner palgasõduriteks.

Viimased on aidanud võidelda vaesel Saheli piirkonna riigil kümmekond aastat islamistide vastu konfliktis, milles on saanud surma tuhanded inimesed ning mis on sundinud oma kodudest põgenema sadu tuhandeid inimesi.

Mali lähenemine Kremlile on pannud Prantsuse ja teiste Euroopa liitlasriikide, sealhulgas Eesti, väeüksusi teatama oma lahkumisest sellest kõrberiigist.