Väike kaitse-eelarve sunnib lisaraha otsinguil loovusele

Teise maailmasõja eelne Allveelaevastiku Sihtkapitali kihutusplakat Eesti rannakaitse tugevdamiseks. Foto: Eesti Meremuuseumi Dokumendikogu

Kui enne Teist maailmasõda korraldas Eesti kahe allveelaeva ostmiseks ülemaalise korjanduse, siis nüüdisajal tuli viimane ekstrakulutus kaitsevõime tugevdamisele võlakirjade emissioonist ning selle võimalikkust tuleb kaaluda praegugi, mil lisaraha leidmine riigikaitseks on seoses sõjaga Ukrainas taas päevakorda tõusnud.

Kaks kümnendit tagasi lasi Eesti välja 100 miljoni euro väärtuses viieaastase tähtajaga võlakirju, millest enamik läks välisvaluutas võetud laenude refinantseerimiseks, ligi neljandik aga riigikaitse tugevdamiseks. Nimelt kulus 2004. aastal 15,3 miljonit eurot õhuväe seireradarite ja 8,3 miljonit mereseireradarite ostmiseks.

Käesoleva aasta jaanuaris, pisut rohkem kui kuu enne Venemaa kallaletungi Ukrainale, otsustas Eesti valitsus Euroopas järsult halvenenud julgeolekuolukorra tõttu riigi kaitsevõime suurendamiseks investeerida lähiaastatel riigikaitsesse üle 380 miljoni euro rohkem. Isegi hoolimata tõsiasjast, et tänavune kaitse-eelarve on peaminister Kaja Kallase sõnul ajalooliselt Eesti suurim, moodustades 2,3 protsenti SKTst.