Seakasvatajad pingutavad ellujäämise nimel

Tarmo Timmi oma farmis väikse põssaga. Hiljemalt poole aastaga peab sellest kasvama suur siga. Foto: Erakogu

Need 34 000 suud, mis Ukrainast viimase kahe kuuga Eestisse saabunud, ei saa jätta oma jälge ja mõju avaldamata. Kasulikku jälge ja mõju, loodab Võrumaa elupõline põllumees Mart Timmi. Mitte et ta teise rahva suure õnnetuse üle kuidagi heameelt tunneks, lisab ta.

Seda, et Venemaa kallaletung Ukrainale paneb inimesi homsele ja ülehomsele hoopis teistmoodi mõtlema, täheldas ta juba sõja esimestel nädalatel. Vähemasti eakamate inimeste puhul, kes näinud elus nii üht kui teist. «Vanaaegne mentaliteet lõi välja,» ütleb Timmi (76). «Osteti poolrümpasid.» Rümp on pea, jäsemete ja sisikonnata lihakeha.

Toitmist vajavad ka Ukrainast saabunud suud, mida on Eestis varsti peaaegu sama palju nagu Pärnu linnas elanikke. Ja see annab Timmile neile teistele Eesti seakasvatajatele, kes võitlevad juba aastaid Euroopa ebasoodsal turul vastupidamise eest, ellujäämiseks lootust. Sest äkki hakkab nõudluse kasvades sealiha hind lõpuks ometi ülespoole liikuma, nii et seakasvatajad ei peaks kauplema miinusega. Ehk seapidamisele peale maksma. Ja mõtlema tegevuse lõpetamisele.