Maamaksuvabastusega kaasnevad väikesed vimkad

Illustratsioon: Allikad: Raepress, EMTA, rahandusministeerium

Halb üllatus on, et hoolimata kehtivast maksuvabastusest peavad Tallinna koduomanikud ikkagi ka 2012. aastal maamaksu tasuma, see puudutab enam kui 16 protsenti pealinna kortermajadest.

Selle põhjuseks on «auk» maksuvabastuse korras, mis ei võimalda täielikult maamaksuvabastust rakendada nendes elamutes, mille maatükk pole täielikult määratud elamumaaks. Kuna kortermajas jagatakse krunt mõttelisteks osadeks, siis näiteks osaliselt ärimaal asuvas majas langeb igale korterile ka maamaks osa ärimaa eest. See tuleb ikkagi tasuda.

Näiteks 24,6-ruutmeetrise maatüki eest Tallinna kesklinna suure kortermaja all, mille eest mullu tuli tasuda 41,1 eurot (maamaksu määr oli toona 1,5 protsenti), tuleb 2012. aastal tasuda 20,55 eurot maamaksu, kuigi linnavalitsuse otsusega on korteri omanikule määratud 47,95 euro ulatuses koduomaniku maamaksuvabastus. 2012. aastaks suurendas Tallinn maamaksu määra seadusega maksimumini ehk 2,5 protsendini maa maksustamishinnast.

Linnakantselei andmetel on Tallinnas 3622 täielikult elamumaa sihtotstarbega maatükki, kus on seatud korteriomandid. Sealseid koduomanikke kirjeldatud erand ei puuduta. Selliseid maatükke, millele on määratud elamumaa sihtostarve vahemikus 5–95 protsenti ja kus on seatud korteriomandid, on Tallinnas 706.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on Tallinnas hoolimata koduomanike maksuvabastusest mitmeid põhjusi, miks inimestele ikkagi tänavu maamaks on määratud.

«Üks põhjus on näiteks see, et alla viieeurose maamaksu puhul maksuteateid välja ei saadetud,» selgitas Liivamägi. «Kui 2011. aastal oli maks alla viie euro, siis inimene teadet ei saanud ja võis arvata, et tal pole vaja maamaksuvabastuse taotlust esitada. Samas otsustas Tallinn maamaksu määra tõsta 1,5 protsendilt 2,5 protsendile ning selle tulemusel tõusis maksusumma üle viie euro.»

Nii võis inimene talle ootamatult saada maksukohustuse.

Teiseks põhjuseks on juba mainitud asjaolu, et paljud korterid asuvad osaliselt ärimaal. Paljude kortermajade esimesel korrusel tegutsevad ärid või on majas registreeritud ettevõtteid. Ärimaad Tallinn maamaksust ei vabastanud.

Kolmas põhjus on Liivamägi sõnul see, et elamispinna näol ei ole tegu automaatselt selle omaniku elukohaga ja Tallinn sellisel juhul maamaksuvabastust ei võimaldanud.

Tallinna abilinnapea Eha Võrk ütles kolmapäeval pressikonverentsil, et Tallinnale esitati 126 379 avaldust maamaksust vabastamiseks ja positiivse lahenduse sai neist 125 275 avaldust. Keskmine maksuvabastuse suurus on 71,11 eurot.

Juhul kui elamu juurde kuuluv maa on osaliselt ärimaa, jääb selle pealt maamaksu tasumine koduomaniku kohustuseks ka 2013. aastal, kui hakkab kehtima üleriigiline maamaksuvabastus.

Evelyn Liivamägi sõnul ei tule 2013. aastal kehtestatava maamaksuvabastuse saamiseks koduomanikel riigile taotlusi esitada, nagu neid tänavuse vabastuse saamiseks Tallinna linn küsis. Vabastus antakse automaatselt, andmed selle kohta, kas tegemist on inimese koduga, peab aga selgitama välja omavalitsus.

Riigi antav maamaksuvabastus on ka veidi piiratum kui tänavune Tallinna oma. See puudutab eelkõige majaomanikke, kus hoone juurde kuulub suur krunt. Tänavu lubab Tallinn kõigile omanikele maamaksuvabastuse kuni 1500 m² krundi eest.

Kui aga kinnistu on kaasomandis, võib mitme kaasomaniku puhul ka märksa suurem krunt vabastuse saada. Riik lubab samas 1500 m² maksuvabastuse kokku ühe krundi piires ehk mitme kaasomaniku olemasolu vabastuse suurust ei muuda.