Eestis käivitub maist vaktsiinikindlustus

Haigekassa Foto: Madis Veltman

Alates maist käivitub Eestis vaktsiinikindlustus ning vaktsineerimise tõttu rasket tervisekahju saanud inimestel tekib võimalus taotleda hüvitist.

Vaktsiinikindlustuse loomise eesmärk on toetada tervisekahju saanud inimesi ning tõsta seeläbi ka inimeste usaldust vaktsineerimise vastu.

«Eestis kasutatavate ravimite kvaliteet ja ohutus on väga kõrge – vaktsineerimisjärgseid tervisekahjustusi on haruharva. Vaktsiinikindlustuse loomisega soovime anda inimestele kindlustunde vaktsineerimise otsuse tegemisel ning toetada inimesi, kui vaktsineerimise tõttu on siiski tekkinud neli kuud või kauem kestnud tervisekahju,» ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Hüvitist makstakse, kui vaktsineerimise tagajärjel on patsiendil tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud või kui inimene sureb ning tegemist on vähemalt tõenäolise seosega tervisekahju ja vaktsineerimise vahel. Tervisehäire peab olema arsti poolt dokumenteeritud.

Haigekassa finantsosakonna juhi Riho Peegi sõnul saab taotluse koos vajalike dokumentidega esitada e-kirja teel, paberkandjal või patsiendiportaali www.digilugu.ee kaudu. «Pärast taotluse esitamist hindab haigekassa, kas taotlus vastab tingimustele ning edastab selle siis ravimiametile, kes hindab, kas tekkinud tervisekahju ja vaktsineerimise vahel on seos. Taotluse menetlemine võib kesta kuni 150 päeva,» selgitas ta.

Rasked tervisekahjustused on jagatud viide kategooriasse, millest igaühel on fikseeritud kindel kindlustushüvitis:

1) mõõduka raskusega raske tervisekahjustuse korral 2000 eurot;

2) keskmise raskusega raske tervisekahjustuse korral 10 000 eurot;

3) raske tervisekahjustuse korral 25 000 eurot;

4) väga raske tervisekahjustuse korral 50 000 eurot; 5) üliraske tervisekahjustuse või surma korral 100 000 eurot.

Kõik juhtumid hüvitamisele ei kuulu

Ravimiamet kogub ravimite ja vaktsiinide kasutamisel tekkinud reaktsioonide kohta infot, et tuvastada turustamise ajal uusi kõrvaltoimeid. Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla sõnul on Covid-19 vaktsiinide järel tekkinud reaktsioonide kohta saadetud ravimiametile pisut üle 7000 teatise, sealhulgas ligi 900 vaktsiini ebaefektiivsuse juhtumi kohta. See teeb 0,35 protsenti kõigist süstitud vaktsiiniannustest.

«Tõsiseid reaktsioone on kirjeldatud 363 teatises ehk 0,018 protsenti vaktsiiniannustest ning ravimiameti hinnangul on nendest 75 reaktsiooni puhul seos vaktsiiniga võimalik. Enamusel neist juhtudest on kirjeldatud ravimiteabes kirjas olevaid kõrvaltoimeid,» ütles Uusküla.

Uusküla sõnul ei kvalifitseeruks kõik nendest 75 tõsisest juhust hüvitamisele, sest kriteeriumid reaktsiooni tõsiduse ja vaktsiinikahju raskusastme hindamisel on erinevad.

«Kõigil juhtudel ei ole reaktsioon kestnud neli kuud. Näiteks ravi vajanud allergilised reaktsioonid, millest on teatatud enam kui 30 korral või lühiajalist haiglaravi vajanud oksendamine, millest on teada antud seitsmel korral. Samuti ei kvalifitseeruks juhtumid, mille puhul reaktsioon ei ole tingitud vaktsiinist, vaid süsteprotseduuri tüsistusest,» selgitas ta. Ta rõhutas, et vaktsineerimise järel tekivad valdavalt teabelehes kirjas olevad kerged reaktsioonid, mis mööduvad paari päevaga.

2022. aastal hüvitatakse tagasiulatuvalt Covid-19 vaktsiinide põhjustatud kahjujuhtumid, mis ilmnesid alates detsembrist 2020. Alates 2023. aastast laieneb süsteem ka muudele vaktsiinidele, sh immuniseerimiskava vaktsiinid, gripi, puukentsefaliidi ja nn reisivaktsiinid.