Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Viimsi saadab lapsed Eesti kalleimasse erakooli õppima

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rahvusvahelise kooli koridor.
Rahvusvahelise kooli koridor. Foto: Peeter Langovits

Harjumaa Viimsi vald maksab suuresti kinni oma noorte õpingud Eesti kalleimas erakoolis, mille kõrge õppemaksu üle on nurisenud nii ettevõtjad kui ka diplomaadid. Nii püüab vald kindlustada erakooli kolimist oma valda.

Viimsi vald pakub 12 noorele võimalust asuda soodustingimustel õppima Eesti rahvusvahelisse kooli. 5000-eurosest õppemaksust lõviosa ehk 4166 eurot tasuks vald, allesjäänud summa tuleb leida peredel ise.

«Ütleme nii, et see õppemaks ei ole selline nagu seal erakoolis, see on oluliselt väiksem. 5000 eurot, see on kõigest 75 000 krooni kui Eesti rahas mõelda,» rääkis Viimsi vallavanem Haldo Oravas. Ta lisas, et selle kooli tegelik õppemaks on märksa kõrgem. Eesti rahvusvahelisest koolist öeldi, et nende IB-õppe 10. ja 11. klassis on aastane täisõppemaks 16 766 eurot.

Vallavanema sõnul on tegemist pikemaajalise projektiga, millega püütakse rahvusvahelist kooli siiski meelitada Viimsisse kolima. «Valla mõte on olnud see, et tuua IB-haridus Viimsisse. Kui me oleks kolm aastat oodanud, kuni see hoone (uus koolimaja- toim) valmib, siis ega see kool ei oleks pruukinud jääda Viimsi projektiks,» tunnistas Oravas. «Kuna nad on ise meilt varrukast kinni haaranud ja koostööd alustanud, siis on jah, on selge tahe kuidagi säilitada see side,» lisas Oravas. Vallajuhi sõnul on ka rahvusvaheline kool kinnitanud, et Viimsi on nende jaoks regionaalset õige piirkond, sest nende kliendid elavad seal.

Vallavanema sõnul lootis erakool, et uus koolimaja saab Viimsis valmis juba 2013. aastal. «Aga ma ei pea seda väga reaalseks, nähes, kuidas sihtasutus on oma asju toimetanud, ka planeering on alles pooleli,» sõnas Oravas. Esialgse plaani kohaselt õpiksid Viimsi lapsed esimesel aastal rahvusvahelise kooli senises majas Tallinna kesklinnas, järgmisel aastal aga toimuks õppetöö Viimsi koolimajas. Kui sihtasutus Tuleviku Kool saab valmis uue koolimaja, siis hakkaks sealt ruume rentima nii erakool kui ka vallale kuuluv kool. «Ideaalis need kaks kooli seal sünergiliselt toimetavad,» sõnas Orvas.

Vallajuhi kinnitusel andis volikogu heakskiidu plaanile hakata tasuma kohalike laste õppemaksu. «Hääletustulemust ma ei mäleta, aga seal ei olnud häälekalt keegi vastu,» sõnas Oravas. Kas vald ka järgmistel aastatel jätkab kohalike laste koolituskulude tasumist, Oravas öelda ei osanud.

«Ega me ei tea, kas huvi on. Me ei tea, kas inimesed on endale üldse teadvustanud, milleks see IB-õpe hea on,» tõdes vallajuht. Oravase sõnul ei saa ta nendele lapsevanematele, kelle lapsed selle stipendiumi saavad, anda garantiid, et seda ka järgmisel aastal makstakse.

«Garantiid eelarve mõttes ei saa anda, sest eelarve kinnitatakse alles järgmise aasta alguses. Aga ma ei näe põhjust, miks peaks kartma, et läheb teisiti,» sõnas ta. «Selleks peab mingi väga suur muudatus olema kas vallavolikogus või –valitsuses,» lisas ta. Viimsi lapsed peavad erakooli pääsemiseks tegema katsed ning nii 10. kui ka 11. klassi võetakse vastu kuus last.

Rahvusvahelise kooli (ISE) juhataja Kathleen Naglee sõnul on Viimsi esimene vald, kes on soovinud nende kooliga koostööd teha. Naglee sõnul tuli ettepanek koostöö alustamiseks Viimsi vallavalitsuselt. Küsimusele, miks otsustas kool pakkuda ühe valla lastele nii soodsat võimalust õppimiseks, vastas koolijuht: «Miks mitte Viimsi, kõigil omavalitsustel on selline võimalus, ja see leping on meie läbirääkimiste tulemus.»

Kooli kinnitusel saavad Eesti lapsed juba praegu soodsatel tingimustel nende koolis õppida. Nii näiteks pakutakse heade õpitulemustega 9.-10. klassi õpilastele võimalust õppida 10-protsendilise õppemaksu eest. Eesti tavakoolide õpetajate lapsed saavad õppida rahvusvahelises koolis üheprotsendilise õppemaksu eest. «Eesti õpilastel on võimalik tulla meie kooli õppima ka 50 protsendi stipendiumi eest, kui nad on käinud Eesti üldhariduskoolis vähemalt kolm aastat,» rääkis Naglee.
 

Tagasi üles