Kallas ei pea täiemahulist gaasi- ja naftaembargot Venemaale tõenäoliseks

Kaja Kallas. Foto: Kenzo Tribouillard

Äsja Saksamaalt visiidilt naasnud peaminister Kaja Kallas (RE) rääkis täna rahvusringhäälingu saates «Esimene stuudio» viimastest arengutest julgeolekuvallas. Kallas täiemahulist gaasi- ja naftaembargot Venemaale tõenäoliseks hetkel ei pea.

«Need on väga rasked läbirääkimised. Mida peab aru saama, et sõltuvus gaasist on erinevatel riikidel erinev. Mõni riik on sada protsenti gaasist sõltuv ja ei ole alternatiive, millega asendada,» kommenteeris valitsusjuht võimalikku kuuendat sanktsioonidepaketti Venemaale.

«Julgen arvata, et täiemahulist gaasi- ja naftaembargot praegu paraku ei tule,» sõnas Kallas, lisades, et on pakkunud välja ka alternatiivi, mis näeks ette eraldi konto loomise, millega Venemaa rahade eest aidatakse Ukraina taas üles ehitada.

Kallase sõnul on tulnud signaale ka mujalt Lääne-Euroopast, et ideel on jumet. «On soojenemise märke. Väga palju teeme tööd ja tegime ka tööd Saksamaal, et inimesi veenda,» kommenteeris Kallas.

Peaminister naases äsja visiidilt Saksamaale, kus ta kohtus nii liidukantsleri Olaf Scholzi kui ka kaitseministri Christine Lambrechti ja rahandusministri Christian Lindneriga. Palju on kritiseeritud Kesk-Euroopa suurriigi otsustamatust Ukraina aitamisel, Kallas aga täielikult selle kriitikaga ei ühine.

«Saksamaa saab siin kõvasti nahutada ja mõnes mõttes ka ebaõiglaselt. Väga suur press on Saksamaa peal, nende otsa vaadatakse,» märkis Kallas, lisades, et Saksamaal on sarnaselt teiste suurte riikidega, kes Venemaa vahetud naabrid ei ole, praegu toibumisaeg pärast šokki, mille põhjustas Venemaa brutaalne sissetung Ukrainasse.

«See näitab ka seda, et Saksamaa on väga suure arengu teinud oma sammudes. Need on suured poliitilised otsused, mis nõuavad ka Saksamaa avalikkuse ja teiste parlamendierakondade tuge. Sinna on jõutud ajapikku. Suur demokraatia, suured protsessid võtavad aega.»

Kallase sõnul oli visiit muuhulgas oluline, et juuni lõpus toimuval NATO tippkohtumisel tuleks Eestile vajalikud otsused Balti riikide julgeoleku tugevdamiseks. «Saadi aru ja see toetus oli erinevatel kohtumistel.  Nii nagu ütles USA president, siis idatiiva kaitset tuleb märkimisväärselt tugevdada. Selliseid otsuseid me ootamegi,» rääkis Kallas.

Peaminister kommenteeris ka hiljutist Vene välisministri Sergei Lavrovi väljaütlemist, milles pidas ta tuumasõja ohtu tõenäoliseks. Kallase arvates on Moskva tegevus etteaimatav. «Venemaa on olnud väga osav hirmude peale mängimises. Vaadates hirmude doseerimist, ega see tuumakaart on olnud mängus ja on seda kasutanud ka. Seal ei ole ka otseselt midagi uut,» kommenteeris ta.

Ukraina jaoks võib uueks ohuks saada lääneriikide sõjaväsimus ning uute konfliktide puhkemine mujal, mis viib tähelepanu mujale. Kallas pidas oluliseks mainida, et ükski riik ei saa Ukrainale peale suruda ühtegi rahulepingut, mis konflikti kiiresti lõpetaks. «Ükskõik mis kokkuleppe Ukraina Venemaaga sõlmib, on see esiteks nende otsus ja Ukrainat ei tohi selleks survestada. Teiseks peab mõistma, et see olukord ei ole vabatahtlik - Venemaa on Ukrainale konkreetselt kallale läinud,» rääkis peaminister.