Sotsiaalministeerium plaanib uuendada ohvriabi süsteemi

Seksuaalvägivalda on kogenud 7,4 protsenti Eesti naistest. Foto: Shutterstock

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele uue ohvriabi seaduse eelnõu, mille järgi saab abi senisest rohkem ohvreid ning paraneb üldine ohvriabini jõudmine. Eelnõule oodatakse tagasisidet hiljemalt 16. mail.

Aastas registreeritakse Eestis üle 15 000 lähisuhtevägivalla juhtumi, kuid ohvriabi teenustele jõuab oluliselt vähem inimesi, kui on uuringute ja statistika järgi kannatanuid, ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

«Seksuaalvägivald on väga varjatud probleem, ka selle osas näitavad elanikkonna uuringud hoopis suuremat kannatanute hulka kui ametlik statistika. Seetõttu oleme otsustanud tagada traumast taastumist toetava vaimse tervise abi perevägivalla ja seksuaalvägivalla ohvritele sõltumata süüteomenetlusest,» selgitas Riisalo.

Ohvriabi seaduse muutmise eesmärk on parandada vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele osutatavate ohvriabiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning muuta kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem selgemaks. Seetõttu on kavas anda sotsiaalkindlustusametile õigus suure riskiga perevägivalla ohvrite puhul vahetada andmeid teiste ohvrit abistavate asutuste ja spetsialistidega.

Vägivallakuriteo ohvrite toetuse arvutamisel ei arvestata plaani kohaselt edaspidi hüvitisest maha riiklikke toetusi ja tööealistel ohvritel ei ole vaja läbida töövõime hindamist töötukassas.

Eelnõuga plaanitud muudatused maksaksid 2023. aastal ligi 1,9 mln, 2024. aastal 2,4 mln ja 2025. aastal ligi 3 miljonit eurot. Samal ajal on ainuüksi perevägivalla iga-aastasteks kuludeks hinnatud vähemalt 116,5 miljonit eurot. Selle summa sees on tervishoiuteenused, õiguskaitse kulud, sotsiaalteenused, füüsiline ja emotsionaalne kahju ning muud kulud.

Eelnõu järgi luuakse andmevahetuse õiguslikud alused, et tagada abi ka kõige raskemas olukorras ohvritele, kes erinevatel põhjustel ei suuda iseseisvalt abi otsida.

Pere- ja seksuaalvägivalla ohvritel on edaspidi psühholoogilise abi saamise eelduseks abivajadus, mitte süüteomenetluse alustamine.

Eelnõus on sätestatud nõuded ka ohvriabi osutajate haridusele ja täiendkoolitusele, eesmärgiga tagada, et haavatavas olukorras inimestega töötaksid asjakohase ettevalmistuse saanud spetsialistid.