Õpilased: tehnoloogia on olemas, õpetajad võiksid seda kasutama asuda

Sülearvuti. Foto: Mihke Maripuu

Koolides on palju moodsat tehnoloogiat olemas, mida tuleks lihtsalt kasutama hakata, leiavad Tallinna Lilleküla gümnaasiumi 11. klassi õpilased Daniel Leevik ja Mihkel Murd.

Õpilaste tulevikunägemuses võiksid e-õpik ja teised mobiilsed seadmed olla üldlevinud kasutuses, nii et ei peaks terve päeva kaasas kandma enam raskeid õpikuid ega ole ka hirmu, et mõni oluline õpik maha ununeb. Laienenud on e-õppeainete valik, mida soovi korral saab üle veebi õppida ka teise kooli programmist.

Sel nädalal peetud Tiigrihüppe sihtasutuse konverentsil meenutasid noormehed, et kui neljandas klassis olid arvutitunnid nende jaoks kui pühad, siis juba kuuendaks klassiks olid arvutitunnid oma võlu kaotanud – õpiti kuiva tekstitöötlust, samal ajal kui õpilased ise olid arvutiga juba «sina» peal ning valmis teinud oma esimene kodulehegi. Praegu on nende hinnangul vaid üksikud õpetajad, kes arvuteist jagavad enam kui õpilased.

«Õpilane on tehnoloogiamaailmas pärismaalane, õpetaja aga immigrant,» iseloomustasid Murd ja Leevik. «Õpetaja võiks jagada oma teadmisi õpilasega ja ka vastupidi. Õpilane võiks soovitada uusi tehnoloogiavidinaid ning saada ise valida, kuidas mingit ülesannet täita.»

«Me ei räägi ulmelistest asjadest – kõik need vahendid on täna olemas, neid võiks lihtsalt koolis kasutusele võtta,» sõnas Leevik. Seadmetena, mida võiks juba praegu rohkem kasutada, loetles ta esmalt kiirelt e-lugereid ja iPade.

«Meie koolil on neid viis tükki olemas, õpetajatele välja jagatud, kavatsetakse teha iPadide klass. Minu meelest oleks see tohutult lihtsam, ka algklassidele. Arvestades, et ostad endale 1. klassist alates töövihikuid, võib see kokkuvõttes isegi odavam tulla,» rääkis Leevik. Samuti saaks nende abil teha kontrolltöid ja teste.

Kehalise kasvatuse õpetaja filmis iPadiga õpilasi, kui nad harjutusi sooritasid, pärast vaadati need koos üle. «Selle järgi saime end parandada. See oli kasulik, sest ise tehes ei saa sageli aru, mida valesti teed – video pealt nägi kohe ära,» rääkis Leevik.

E-õpikuid kasutatakse aga minimaalselt.

Nende kooli kümnendas klassis toimub meediaõpe, kus õpetatakse filmimist, fototöötlemist. Enamikul õpilastest on juba sülearvutid, mida kantakse sageli ka koolis kaasas. «Õpilased kirjutavad oma isiklikesse arvutitesse konspekte ja pärast jagame Facebookis või e-posti teel – nii on lihtsam.» Õpetajatel pole enamasti selle vastu midagi, kui õpilased tunnis arvutisse konspekteerivad, ütles Murd.

Vahel paneb siiski ka õpetaja enda koostatud slaidid pärast tundi e-kooli üles. Noormeeste arvates võiks aga palju rohkem kasutada seda, et slaidid ja töölehed oleksid eelnevalt õpikeskkonnas üleval ning õpilased saaksid tunnis neid jooksvalt oma märkmetega täiendada.

Veel pakuks neile huvi koolis GPSiga nutitelefonide kasutamine ja reaalajas videote tegemine. «Õpetajad saavad nii õpilastel pilku peal hoida,» märkis Murd.

Leevik rääkis, kuidas nutitelefoniga saaks näiteks bioloogiatundi läbi viia, nii et üks inimene või väike grupp läheb metsa, filmib seal ja saadab pildi otseülekandena tundi, kus õpetaja klassile seda näitab, ise lisainfot jagades.

Neile meeldiks veel e-kursuste kaudu õppida, nii et tunniks ei peaks olema kindlal ajal kindlas kohas. Nad nõustusid, et selliste loengute ettevalmistamine nõuaks õpetajalt aega ja energiat: «Aga tunnis olek võtab samuti aega.»

«Gümnaasiumis võiks rakendada rohkem iseõpet, kus juba distsipliin ja enesesund juba töötab,» arvas Leevik.