/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2022/04/24/14505567t1hae67.jpg)
Üle 1000 akupanga, üle 700 keemiakaitse ülikonna, üle 200 gaasimaski ning rohkem kui kaks kilomeetrit tuletõrjevoolikut annetas Päästeliit Ukrainasse. Kokku on nimekirjas 3872 tuletõrjujatele vajalikku tööriista.
GRAAFIK ⟩ Päästeliit on Ukraina tuletõrjujatele annetanud ligi 4000 tööriista
Päästeliidu kommunikatsiooni juht Karol Sepik rääkis Postimehele, et kohe, kui Venemaa invasioon Ukrainas algas, sai ta esimese nimekirja Ukraina tuletõrjujatelt. See sisaldas peamiselt elementaarseid töövahendeid, kiivreid, tuletõrjujariideid jms.
«Palvele reageerisid esimesena meie vabatahtlikud päästekomandod, kellel endalgi kitsas käes – aga soov aidata oli väga suur. Nii saime esimese saadetise kiiresti kokku ning Tõdva vabatahtlikud päästjad läksid juba mõni päev hiljem oma veomasinaga kiirelt teele,» meenutas Sepik.
Vähepeal on Päästeliit saanud uusi nimekirju ning õnneks on kasvanud ka rahaliste annetuste hulk. «Oleme saanud ka pisut suuremat tehnikat teele panna. Ikka selleks, et jõhkra ja rumala rünnaku tõttu võimalikult vähesed kannatada või surma saaks,» rääkis Sepik ja lisas, et Ukraina tuletõrjujad on neile saadetud tehnika ja varustuse tänulikult kasutusse võtnud, sellest on abi. «Ukraina riiklik hädaabiteenistus on seda korduvalt kinnitanud,» lisas ta.
Eestist on teele minemas eriline saadetis
On ka abisaadetisi, mida on Ukrainasse toimetada väga keeruline. Igas mõttes kõige raskem saadetis on parajasti komplekteerimisel ja lähipäevadel startimas.
«Üheteistkümnenda konvoi peategelane on 130-tonnise tõstejõuga mobiilkraana, mille ristisime Taavetiks. Taaveti saatmine on väljakutse just selle mõõtude ja raskuse tõttu,» rääkis Sepik. Lisaks on sel puhul vaja ka raskekaalulise veo erilubasid, saateautot ning kahte treilerit, mis veavad vastukaale, mida on kokku ca 37 tonni.
«Kogu vaev on seda väärt, sest ainult selline kraana suudab varingupäästes tõsta näiteks massiivseid betoonplaate keldrisse jäänud inimeste kohalt või muuta varisemisohtlikke suurehitisi ohutumaks,» selgitas ta.
Karol Sepik suhtleb Ukraina päästjatega pidevalt, seda pelgalt juba seepärast, et järjekordse saadetise logistikat paika saada. «Iga päev, sõna otseses mõttes, vabu päevi praktiliselt pole – on sõda ja meie oleme tagala,» tõdes Sepik.
Päästeliidu abisaadetiste autojuhid on peamiselt vabatahtlikud päästjad. «Ukraina päästjatega kohtumised on olnud väga motiveerivad mõlemale poolele. Selline mitteametlik kokkusaamine ja õlalepatsutus on väga vajalik,» ütles Sepik.
Sepik tõi välja, et mõnikord küsivad ukrainlased, kuidas nad saaksid tänu avaldada. «Olen neilt siis tavaliselt küsinud õige borši valmistamise saladusi. Vene välisministeeriumi esindaja Marina Zahharova süüdistus, et ukrainlased hoiavad borši natslikult endale, osutus järjekordseks valeks. Möödunud nädalal valmistasin ukrainlaste näpunäidete järgi oma elu kõige maitsvama borši,» muigas Sepik.
Ukraina tuletõrjujate prioriteet: nüüd ja praegu
Sepik on rääkinud Ukraina päästjate argipäevast ja motivatsioonist Ukraina riikliku hädaabiteenistuse juhi asetäitja Maksim Gritsaienkoga, kelle sõnul sarnaneb kriisipiirkondades töötavate päästjate vaimne valmisolek sõjaväelaste omale.
«Sõprade ja pere pärast muretsemise asemel on praegu esikohal ülesande täitmine. Pidevas surmaohus töötades kaob lõpuks ka liigne hirm,» rääkis Sepik Postimehele. Ukraina päästjatel aitavad kõrget stressitaset alandada kamraadid-päästjad ning vajadusel pakutav psühholoogiline abi.
Pommitamise ja sõjategevuse tagajärjel tekkinud tulekahjul või varingul on Sepiku sõnul palju ohtlikke külgi. «Viimaste andmete kohaselt on Ukraina päästjad teinud 19 100 väljasõitu, et asulate pihta tehtud rünnakute tagajärgi likvideerida. Päästetud on 1205 inimest ja kustutatud 6650 tulekahju,» loetles Sepik andmeid.
Päästjaid ohustavad mittedetoneerunud lõhkained, miinid, mürgised gaasid, varinguoht, lisarünnak. «Kahjuks on okupeerijad sedavõrd õelad, et mõnikord ootavad ära päästjate saabumise ja kordavad siis oma raketi- või mürsurünnakut. See on sõjakuritegu,» rääkis Sepik.
Pommitatud majades on tihtilugu keldrisse varjunud inimesed, kes on sinna lõksu jäänud – nende päästmiseks on ukrainlastele vaja laadur-ekskavaatoreid ja mobiilkraanasid. Lisaks on nad soovinud suuremas koguses keemiakaitseülikondi, mida Päästeliit ongi praeguseks teele pannud 4556 ühikut. Lisaks 262 gaasimaski koos üle tuhande filtriga.
Oluline kaitsevahend on ka kaasaskantav nelja gaasi detektor, mis suudab tuvastada tuntumad ohtlikud gaasid, aga ka hapnikutaseme ohtliku languse. Neid on päästeliit saatnud 130 tükki. «Töö käib iseseisvate hingamissüsteemide saatmisega,» lisas Sepik.
Eraldi toob Sepik välja lõhkeainetega tegelemise. «Ukraina päästjad on nüüdseks kahjutuks teinud 73 600 lõhkeseadeldist, nende hulgas 1948 lennukipommi. Esialgsetel hinnangutel on lõhkeainetega saastunud (kontrollimist ja demineerimisi vajava) ala pindala Ukrainas umbes 300 000 ruutkilomeetrit ehk rohkem kui kuus Eestit,» selgitas ta.
Taavet ja Koljat päästjate teenistuses
Enne sõja algust oli Ukraina päästekomandodega suhteliselt tihedalt kaetud, aga moodsam tehnika ja hooned olid pigem suuremates linnades, teab Sepik. Väiksemates piirkondades aeti läbi vananenud ja peamiselt nõuka-aegse varustusega. «Nüüd oleme kuulnud, et mõnes piirkonnas pole sellest vanastki enam midagi alles – masinad ja tehnika purustatud või röövitud, komandohooned maatasa,» rääkis ta.
«Tuleb vaid loota, et hullunud Vene diktaatori kaotus juba väga lähedal on, et kõike saaks rahulikult ja paremini üles ehitada.»
/nginx/o/2022/04/25/14507990t1h60da.jpg)
Esimene Eesti abisaadetis Ukraina tuletõrjujatele läks teele 4. märtsil. Abipalve peale reageerisid vabatahtlikud päästekomandod, eestimaalased ja kohalikud asutused. Päästeliidu juhatuse esimehe Piia Kallase sõnul loovutasid oma varustust loovutasid isegi need vabatahtlikud päästjad, kellel endalgi kitsas käes,» kirjeldas ta.
Esimene saadetis sisaldas tuletõrjujate tavavarustust (saapad, riided, kindad, lambid), keemiakaitsevahendeid (ülikonnad ja maskid), droone, termokaameraid, mootorsaage ja ketaslõikureid. Varustuse kohaleviimise võtsid enda peale Tõdva vabatahtlikud päästjad.
23. aprillil läks Päästeliidu poolt Ukrainasse teele mobiilkraana Taavet. Sel korral suundub Ukrainasse 130-tonnise tõstejõuga mobiilkraana, mis tõhustab oluliselt varingupäästet seal, kus purustused on väga suured.
/nginx/o/2022/04/23/14502079t1h6da5.jpg)
«Varem panime teele Kamazi nimega Koljat. Teadagi, Taavet on lõpuks tugevam kui Koljat,» kirjutas Päästeliit oma sotsiaalmeediapostituses. Ukraina päästjate soovi aitas täita UG Investments.
Päästeliit rõhutab, et jääb ukrainlasi toetama kuni rahu saabumiseni.
Ukraina päästjatele tehnika soetamiseks saad raha annetada SIIN või teha Päästeliidule ülekande EE547700771002741382, märksõna «Ukraina».