Õpilasuuring: kooli kõrvalt töötamine parandab motivatsiooni

Vanalinna kolleegiumi gümnaasiumi õpilased Martin Koldits (vasakul) ja Oskar Murand (paremal) tegid uurimustöö töötavate gümnaasiumi õpilaste kohta. Foto: Mihkel Maripuu

Vanalinna hariduskolleegiumi (VHK) abituriendid uurisid õpilaste kooli kõrvalt töötamise mõjusid õppeedukusele ning leidsid endale üllatuseks, et töötavate õpilaste motivatsioon ja prioriteedid on pareminigi paigas kui mitte-töötavatel. Õpetajad arvavad aga pigem vastupidi.

VHK 12. klassi õpilased Martin Koldits ja Oskar Murand küsitlesid töö raames kooli pisut enam kui 300 õpilasest 250, kellest regulaarselt ehk iganädalaselt töötab iga kümnes. «Kui võtta, et see on ühe klassi peale umbes 3 õpilast, siis see on päris paras hulk,» arvas Murand.

«Meid üllatas, et motivatsioon koolis õppimiseks oli kõrgem võrreldes nendega, kes ei käinud tööl - kooli võeti palju tõsisemalt. Neil on prioriteedid rohkem paigas,» rääkis Murand.

«Tööl käijad kulutasid rohkem aega õppimisele, kui nad said seda tööl teha. Samuti üritasid võimalikult palju koolis õppida, et kui tunnid läbi said, tegid oma asjad ruttu ära ja läksid tööle edasi. Need, kes tööl ei käinud, läksid aga koju ega teinud eriti midagi,» muigas ta.

Enamasti mindi tööle taskuraha pärast, mõni tõi välja ka, et pere või isiklike rahaprobleemide tõttu. «Toodi välja ka kogemust, et tulevikus tööle minnes oleks, mida öelda – enamik tööandjaid nõuab ju töökogemust,» rääkis Murand.

Millist tööd täpsemalt tehti, nad ei uurinud, ent vastustest õppimise kohta tuli välja, et paljudel on nii-öelda passiivsed tööd, kus tuleb kohal või valvel olla, aga saab vahepeal ka koolitükke õppida.

Murandi sõnul oleks sel teemal veel palju huvitavat uurida: kuidas töötavad õpilased koormusega vastu peavad, kas nad väsivad, samuti seda, kas sellel, mis tüüpi tööd nad teevad, on seos sellega, kuidas neil läheb koolis. «Näiteks paar õpilast, kes ütlesid, et töötavad terve päeva, neil olid ka koolis keskmiselt kehvemad tulemused. Samas ühel teisel, kes käis ka üsna pikalt - 7 tundi päevas tööl, läheb enam-vähem hästi. Ilmselt see oleneb nii töö tüübist kui enda motiveeritusest,» lausus Murand, kes töötas ka ise möödunud aastal, kuid loobus sellest ajanappuse tõttu.

On probleem või ei ole?

Küsimusele, kas õpilaste töötamine on probleem neile endile, vastas Murand: «Ma arvan, et probleem ei ole nii reaalne, kui on eelarvamus sellest.» Tema sõnul ei vaata päris kõik õpetajad noorte töötamisele negatiivselt, aga sellist arvamust on tunda ka nii lastevanemate kui üldse ühiskonna, täiskasvanute poolt.

Seda hinnangut kinnitas ka vestlus VHK gümnaasiumi juhataja Anu Nigeseniga, kelle sõnul kool õpilaste töötamist ei soosi, ent otseselt ei keela ka, kui see on noore ja ta vanemaga nii kokku lepitud. «Kuid seda seni, kuni me näeme, et see ei käi noorele ülejõu. Kui on näha, et ta kooliasjadega enam toime ei tule, siis tuleks ikkagi kaaluda tööst loobumist.»

Tema kogemuse järgi on rohkem töötavaid õpilasi gümnaasiumi viimastes või eelviimastes klassides: «Mida aeg edasi, seda suurem on neil soov iseseisvuda,» pidas Nigesen põhjuseks.

Enda raha teenimisega võivad aga kaasneda muud probleemid. «Näiteks on oht, et mitte kõik õpilased ei kasuta teenitud raha otstarbekalt. Nad võivad otsida endale muid väljundeid – kellel hakkab raha kuluma suitsule, pidude või alkoholide peale,» muretses Nigesen, lisades, et iga õpilase puhul on see erinev. «Samas on kindlasti neid, kes võivad raha koguda õpingute jätkamiseks, pere toetamiseks või muuks oluliseks.»

Nigeseni sõnul on kooli juhtkonna arusaam, et noored võiks gümnaasiumiaega maksimaalselt kulutada, et õppimisega tegelemiseks.

Ka Inglise kolledži õppedirektor Anu Parts oli samal meelel: «Meie koolis õpivad õpilased päevases õppes, seega peaks toimuma panustamine õppimisele ja sellega seotud tegevustele. Kindlasti annab töötamine materiaalset iseseisvust, aga paraku on tihti arvesse võtmata jäetud selle iseseisvuse hind,» ütles ta.

Parts koostas Postimehele kooli kõrvalt töötava õpilase välimääraja: «Väsimus – hommikul ja päeval, selle tunnused: unised silmad, haigutamine, kohvi joomine. Tähtaegadest mitte kinnipidamine – loovad vabandused, arvutirikked, umbes postkastid jms. Puudumised koolipäeva sees, varem koolist lahkumine, hiljem saabumine.» Selle kõige põhjuseks pidas ta öösel õppimist.

Tallinna Lilleküla gümnaasiumi 11. klassi õpilased Mihkel Murd ja Daniel Leevik aga märkisid, et teavad vaid üht kooli kõrvalt töötavat koolikaaslast ning märkisid, et tema puudub seetõttu sageli koolist ja hästi tal ei lähe.