Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Mihkelson: Kara-Murza oli viimaseid üleilmselt tuntud Vene demokraate

Copy
Marko Mihkelson.
Marko Mihkelson. Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul oli reedel eeluurimisvangistusse mõistetud Kremli-kriitiline opositsioonipoliitik Vladimir Kara-Murza üks viimaseid rahvusvaheliselt tuntud Vene demokraate.

«Putini tšekistlik diktatuur on leidnud uue ohvri. Eile arreteeriti Moskvas viimaseid vabaduses viibivaid tuntumaid demokraate Vladimir Kara-Murza,» kirjutas Mihkelson ühismeedias.

Mihkelsoni sõnul olid tšekistid üritanud Kara-Murzat mürgitada nii 2015. kui ka 2015. aastal, ja seda ilmselt Novitšokiga.

«Ellu jäänud Kara-Murza on olnud pärast Boriss Nemtsovi tapmist – ta oli Nemtsovi nõunik – ja Aleksei Navalnõi vangistamist viimaseid rahvusvaheliselt tuntumaid Vene demokraate, kes on julgenud veel Venemaal viibida. Talle on esitatud süüdistus Vene sõjaväe diskrediteerimises, kuna märtsi keskel USA-s Austinis esinedes olevat ta rääkinud tõtt Ukrainas toimuvast,» selgitas Mihkelson ja lisas, et demokraati võib ees oodata kümneaastane vangistus.

«Võitlus tõe ja vabaduse vastu on tšekistliku režiimi olulisim kaitsevall, mille varisemine tähendaks kogu terroristliku süsteemi krahhi. Viimati kohtusin Vladimiriga märtsi keskel Washingtonis. Ta oli energiline ja idealistlik nagu alati. Ta usub siiralt, et Venemaal on olemas tee vabadusele ja eksisteerib alternatiiv tšekistlikule diktatuurile,» märkis Mihkelson. «Kui küsisin, kust see jõud tuleb, kes Venemaad pöörab, ütles Vladimir, et see on meile hetkel veel nähtamatu, kuid olemas. Peamiselt nooremast keskklassist, arvas Vladimir.»

Kui Mihkelson küsis, kuidas julgeb Kara-Murza Venemaale naasta, ütles opositsioonipoliitik, et üksnes piiri tagant Venemaa kurssi ei muuda.

«Täna on Vladimir eeluurimisvanglas. Tšekistid võtsid ta kinni nii kättemaksuks varasema eest kui ka selleks, et hoida teda eemal võimalikust ühiskonda mõjutavast tegevusest. Nii on veel üks suu Venemaal kinni pandud. Nagu 1937. aasta Stalini Venemaal. Ei mingit vahet,» nentis Mihkelson. «Juba eile alustasime rahvusvaheliselt koostööd selleks, et Kara-Murza vabastamist nõuda. Lootus, et tšekistid seda kuulavad, on väga väike. Kuid vaikimine oleks tšekistide järjekordse kuriteo õigustamine.»

Moskva Basmannõi ringkonnakohtu otsusega jäeti 40-aastane Kara-Murza 12. juunini eeluurimisvangistusse. Tema advokaadi Vadim Prohhorovi sõnul võidakse Kara-Murza 15 aastaks vanglasse saata.

11. aprillil CNN-ile antud intervjuus nimetas Kara-Murza Kremlit tapjate režiimiks.

Tagasi üles