Kui vabariigi valitsus 2007. aasta 27. aprilli öösel kell 3.40 Kalevi endise kommivabriku ruumidesse sisse seatud politsei juhtimiskeskuses erakorralisel istungil ühel häälel otsustab, et pronkssõdur tuleb senisest asupaigast sõjaväekalmistule teisaldada, on rahutused, laastamine ja lõhkumine Tallinnas juba terve pika õhtu kestnud. Varahommikuks oli kuju teisaldatud. Rahutused – mida rahvas hakkas kutsuma pronksiööks – suruti maha paari järgneva päeva jooksul.

Siinkohal pole vast vaja pikemalt peatuda sündmuste kronoloogial, rahutuste käigus tekitatud traumadel, moraalset ja materiaalset kahju tähistavatel arvudel – seda on aastate jooksul korduvalt tehtud. Nagu on ka vaetud 15 aasta taguste sündmuste mõju Eesti ja Venemaa ning siinse eesti- ja venekeelse kogukonna suhetele.

Ent vaatame, mis on saanud neist, kes olid neil ärevatel päevadel võtmerollis – kuidas ärevad sündmused nende inimeste edasist elu mõjutasid või karjääri turgutasid?

Kommentaarid (6)
Copy