Ühtse löögirusikana NATO tippkohtumisele: Baltimaad soovivad suuremat alliansi kohalolu regioonis

Leedu peaminister Ingrida Šimonyte, Eesti valitsusjuht Kaja Kallas ja Läti peaminister Krišjanis Karinš. Foto: Jevgenia Vära

Balti peaministrid leppisid täna Riias vastu võetud ühisavalduses kokku ühistes eesmärkides Madridi NATO tippkohtumiseks, millel tehtud otsuste järgselt loodetakse Baltimaades suurendada alliansi kohalolu nii õhus, maal kui ka merel.

Peaministrid arutasid ka võimalusi Vene energiast sõltuvuse vähendamiseks ning rõhutasid vajadust abistada Ukrainat koostöös NATO liitlaste ja Euroopa Liidu partneritega, kuni ukrainlased sõja võidavad.

«Näitamaks veenvalt Venemaale, et mistahes sõjaline agressioon NATO vastu on esimesest hetkest alates määratud ebaõnnestuma, peame alati olema valmis iga rünnakukatse koheselt tagasi lööma. See on ainuke keel, mida Putin mõistab,» rõhutas peaminister Kaja Kallas, lisades, et tippkohtumisel soovitakse vastu võtta uus kaitsehoiak meie regioonis, mis tähendaks NATO kohalolu kasvu nii õhus, maal kui ka merel.

Eesti, Läti ja Leedu on ühisel seisukohal, et NATO peab ohu korral olema valmis kiirelt välja panema iga Balti riigi kaitseks diviisisuurused väed ning NATO õhuturve peab muutuma õhukaitseks. Ka Läänemerel tuleb NATO sõjalist kohalolekut suurendada.

«Me ütleme uhkusega, et kõik Baltimaad panustavad rohkem kui 2 protsenti SKPst oma kaitsekuludesse. Eestis on see juba 2,5 protsenti. Meie teod räägivad enda eest. Nii saame muuhulgas ehitada juurde ka uut taristut liitlasvägede võõrustamiseks,» ütles Kallas. Balti riigid arendavad ühiselt ka sõjalisi võimeid nagu näiteks kauge laskeulatusega raketiseadmed.

Balti riikide peaministrid andsid kohtumise järgselt ühise pressikonverentsi. Eesti valitsusjuhi kõrval Läti peaminister Krišjanis Karinš, paremal Leedu peaminister Ingrida Šimonyte. Foto: Jevgenia Vära

Kaja Kallas, Läti peaminister Krišjānis Kariņš ja Leedu peaminister Ingrida Šimonytė arutasid ka Euroopa Liidu kuuendat sanktsioonide paketti, mille fookuses saavad olema Vene nafta ja gaas, ning vajadus toetada Ukrainat nii sõjalise abiga kui ka tema liitumisel ELiga.

«Oleme täna arutanud, kuidas kindlustada, et Ukraina saaks veel enam sõjalist, poliitilist, majanduslikku ja moraalset tuge. Me ei tohi väsida, meie vaim ei tohi kuluda. Ukrainlased ise on öelnud, et parim humanitaarabi Ukrainale praegu on sõjaline abi,» märkis Kallas kohtumise järgselt, nentides siiski, et lisaks Baltimaadele on ka Euroopa Liit ja NATO teinud palju, kuid suudaksid teha veelgi rohkem.

«Meil kolmekesi (Balti riigid - toim.) on Ukraina toetamisel keskne roll. Nii meie asukoht kui ajalooline kogemus annavad meie sõnadele ja tegudele partnerite ja liitlaste seas erikaalu,» ülisas Kallas.

Lisaks arutasid peaministrid taristuprojektide hetkeseisu, mis aitavad lõpetada piirkonna energiasõltuvuse Venemaast. Peaminister tervitas Läti soovi liituda Eesti ja Soome koostöös rajatava Paldiski LNG ujuvterminali projektiga, mille käigus ehitatakse sügiseks Paldiskis välja gaasi vastuvõtmiseks vajalik kai. Paldiski LNG terminal võimaldab kogu regioonil juba järgmiseks talveks lõpetada sõltuvus Vene gaasist.

Samuti peeti oluliseks edeneda kiiresti nii Eesti–Läti avamere tuulepargi ja -võrgu arendamist, et suurendada taastuvenergia osakaalu piirkonnas, kui ka kolme Balti riigi elektrivõrkude desünkroniseerimist Vene süsteemist. Juba praegu on meil võimalik hädaolukorras elektrivõrgud Kesk-Euroopaga sünkroniseerida.

NATO liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid kohtuvad alliansi tippkohtumisel Hispaania pealinnas Madridis 29.-30. juunil.