Ajale jalgu jäänud kliimaaruanne tekitas Eesti Energias segadust

Foto on illustratiivne Foto: Matti Kämärä/Põhjarannik

Värske kasvuhoonegaaside prognoosi järgi on Eesti hädas aastateks 2030 ja 2050 seatud kliimaeesmärkide täitmisega, mille tõttu nägi keskkonnaministeerium vajadust «täiendavateks meetmeteks». Törts üllatust tekitasid järeldused Eesti Energias, kelle sõnul omistati energiatööstusele tegelikkusest rohkem CO2 emissioone.

2017. aastal riigikogus vastu võetud kliimapoliitika põhialuste dokumendi järgi peaks Eesti võrreldes 1990. aastaga vähendama 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 70 protsenti ning 2050. aastaks ligi 80 protsenti. 

Eesti koostab kasvuhoonegaaside heitkoguste prognoose iga kahe aasta tagant. Kuigi ligikaudsete ja kinnitamata andmete järgi oli juba 2020. aastal kasvuhoonegaaside koguheide vähenenud 72 protsenti, siis 2021. aasta märtsis valminud prognooside tulemused näitavad, et nii olemasolevate kui ka kavandatavate meetmetega jääb Eestil riiklikult seatud heite vähendamise eesmärkide saavutamisest veidi puudu.