/nginx/o/2012/02/24/977756t1hb7b2.jpg)
Eurobaromeetri uuringust selgus, et Eesti ühiskonnas loetakse vanaduspõlve alguseks keskmiselt 62. eluaastat ning inimest ei peeta enam «nooreks» 42. eluaastast. Piir, millest alates peetakse inimesi vanaks, on koos eluea pikenemisega kõrgemale nihkumas.
Eurobaromeetri uuringus püüti defineerida, millises vanuses inimesest hakatakse mõtlema kui vanast. Selgus, et Eesti elanike arvates on selleks 62 aastat, Euroopa Liidus keskmiselt 64 aastat. Kõige kõrgem on see eapiir Hollandis (70 aastat) ja madalaim Slovakkias (58 aastat).
«Ei ole üllatav, et hinnang vanaduse piirile on sõltub ka hindaja vanusest. Nii arvavad alla 25-aastased, et inimene on vana 59-aastaselt, aga üle 55-aastased leiavad, et vanaks võib pidada 67- aastast inimest,» märkis uuringut Eestis läbi viinud TNS Emori juhtekspert Esta Kaal.
«Loomulikult on see uskumus, mis toetub stereotüüpidele, kuid muutub ajas tegelikkuse muutumise toel. Mida rohkem on meil tervise mõttes heas vormis ja töises ja ühiskondlikus elus aktiivseid üle 62-aastaseid inimesi, seda enam liigub ühiskonnas tajutav «vanaduse piir» kõrgemale,» märkis Kaal.
Kuigi võrreldavad andmed kümne aasta tagusest ajast puuduvad, leiavad eksperdid, et «vana olemise» tajutud eapiir nihkub koos inimeste keskmise eluea pikenemisega ja elustiili muutusega kõrgemale.
See ei puuduta mitte ainult vanaduse tajutavat piiri - pikenevad (kaugenevad) ka kõik eluetappide eapiirid. Seega ei too pikenev eluiga kaasa pikemat vanaduspõlve, vaid ka pikemat teismelise ja noore täiskasvanu iga, st pereelu perioodi edasilükkumist. Pigem pikeneb keskeas elamise aeg. Pikem eluiga, sealhulgas parem tervis ja elukvaliteet võimaldavad meil kauem praktiseerida nooremale eagrupile omast elustiili, märgib TNS Emor uuringutulemuste tutvustuses.
Mis rollid eakatele jäävad?
Uuriti ka seda, kuidas eakad inimeste hinnangul ühiskonda panustavad. «Hetkel on Eesti elanikkonna nägemus üle 55-aastaste panusest ühiskonda suhteliselt konservatiivne, kui mitte öelda vanamoodne,» sõnas Kaal. «Enam rõhutatakse nende panust traditsioonilistes rollides nagu lastelaste ja pere nõrgemate või haigete eest hoolitsemisel. Selles sarnaneme Hispaania, Küprose või Kreekaga.»
Aga teisalt hinnatakse ka nende panust perekonna rahalises toetamises või osalemisel tööjõuturul. «Neis valdkondades oleme hoopis lähedased rikaste lääne riikide või Põhjamaade tasemele,» tõi Kaal paralleeli. «Euroopa keskmisest vähem nähakse turumajandusel põhineva ühiskonna jaoks olulist rolli – rolli tarbijana võis siis hoopis kodanikuühiskonna vaatenurgast esmatähtsat rolli, kus oma panus ühiskonda antakse läbi vabatahtliku töö.»
Nii arvab 84 protsenti Eesti elanikest, et 55-aastased ja vanemad inimesed saaksid oma panuse anda lastelaste eest hoolitsedes, 70 protsendi hinnangul võiksid nad oma pere rahaliselt toetada ning 73 protsenti, et haigete või puuetega inimeste eest hoolitsedes. 65 protsenti usub, et nad võiksid veel töötada ning vaid 57 protsenti näeb neil panust tarbijatena.
Parandamist vajab ühistransport
Eurobaromeetri uuringus küsiti ka, kui easõbralikuks peavad inimesed oma riiki ja kohalikku piirkonda, kus nad elavad. Oma riiki luges easõbralikuks 43 protsenti Eesti elanikest, kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt oli rahulolijaid 57 protsenti. Kõige vähem oldi rahul Ungaris (21 protsenti) ja kõige rohkem Luksemburgis (81 protsenti).
«Oma kohalikku piirkonda hinnati kõigis riikides easõbralikumaks kui riiki tervikuna. Eesti elanikest hindas oma kohalikku piirkonda easõbralikuks 61 protsenti ja üle 55-aastastest 63 protsenti, mis jääb ainult pisut alla Euroopa Liidu keskmisest. Kõige madalam oli rahulolu oma piirkonna easõbralikkusega taas Ungaris (37 protsenti) ja kõige kõrgem Taanis (80 protsenti),» tõi Kaal välja.
Piirkonna vanusesõbralikumaks muutmisel peeti Eestis kõige olulisemaks ühistranspordi parandamist (37 protsenti, euroliidus keskmiselt 40 protsenti), eakatele tervena ja vormis püsimiseks enamate võimaluste loomist (31 protsenti, euroliidus keskmiselt isegi 42 protsenti) ning sama palju ka teedele ja liiklusohutusele panustamist.