VIDEO JA FOTOD ⟩ President avas Estonia kontserdimajas Asutava Kogu mälestustahvli

Estonia kontserdimajas avati pidulikult Eesti esimese parlamendi Asutava Kogu ning selle esimehe August Rei mälestustahvel. Postimees vahendas sündmust otsepildis.

Alar Karis meenutas oma sõnavõtus 103 aastat tagasi kokku tulnud Asutava Kogu esimehe August Rei sõnu, et Eestist peab saama vabariik, kus õigus ja demokraatia valitseks. Karise sõnul ongi Eesti selline, toetudes õigusele ja demokraatiale.

«Aga Eesti ei ole valmis, Eesti – nagu kõik teisedki riigid – ei saa kunagi valmis. See tähendab pidevat hoolt ja tähelepanu riigi hoidjatelt, ja parlamentaarses riigis on selleks parlament ehk Eestis riigikogu,» lausus Karis. «Nii nagu Asutava Kogu liikmetel toona, on ka praegu kõigil valitutel kanda vastutusrikas ülesanne seista oma riigi ja rahva eest.»

Karis avaldas lootust, et Eesti riikluse hoone püsiks kindlal alusel ja edeneks, et see oleks avaram; et parlamendi kõnetoolist, rääkimise väärikast kohast, ei solvata ega halvustata kedagi; et seadusi ei tehtaks hetkemeeleolude ajel, isegi kui meeleolud on õiged ning et seadused vaataksid hetkest kaugemale ja toetuksid alati kindlale vundamendile, milleks on ajale hästi vastu pidanud Eesti Vabariigi põhiseadus.

Riigikogu esimees Jüri Ratas (KE) tänas täna Asutava Kogu mälestusmärgi avamisel toonaseid, suurt ajaloolist vastutust kandnud rahvasaadikuid, kelle tehtud töö ja otsused elavad tänaseni edasi.

Ratas ütles täna Estonia kontserdimajas peetud kõnes, et 103 aastat tagasi kogunes samas kohas avaistungile Eesti Vabariigi esimene rahvaesindus. «Vabadussõja ajal loodud vabariigi esimese parlamendi ehk Asutava Kogu eesootavad ülesanded olid aukartustäratavad. Eestile tuli luua oma riigikorraldus. Täna mõistame, et see oli väga suur asi, et Eesti sai just sel hetkel aru, et nüüd on aeg tegutseda,» rääkis ta.

Asutava Kogu mälestustahvli avamine Estonia kontserdimajas. Foto: Konstantin Sednev / Postimees Grupp

Tema sõnul nappis rahva valitud 120 rahvasaadikul mõistetavalt varasemat parlamendikogemust, kuid neil oli sügav teotahe. «Toonased rahvasaadikud teadsid, et ees ootab suur töö iseseisva riigi põhialuste määramisel, mis nõuab julgeid otsuseid. Vastu võeti Eesti Vabariigi põhiseadus, mis andis Eesti diplomaatidele juriidilise aluse võitluses Eesti Vabariigi tunnustamise eest. Töötati välja maaseadus, millest kujunes oluline majandusliku ja sotsiaalse reformi alus, ning võeti vastu avalike algkoolide seadus, mis pani aluse haridusreformile,» ütles ta.

Ratas märkis, et pärast Eesti Vabariigile vajalike aluste loomist ja tuleviku kindlustamist jätkas rahvaesinduse ja seadusandliku võimuna juba riigikogu I koosseis. «Sealt saati on iga parlamendikoosseis olnud oma nägu ning andnud olulise panuse Eesti arengusse, toetudes eelkäijate tööle ja ehitades edasi omariiklust. Just ajaline distants aitab meil tõeliselt väärtustada Asutava Kogu ning sellele järgnenud demokraatlikult valitud rahvaesinduste ettevaatavaid otsuseid ja tööd,» ütles ta.

Jüripäev, 23. aprill on Eesti omariikluse vundamendi ladunud Austava Kogu kokkutulemise aastapäev. Seda tähistatakse ka riigikogu sünnipäevana. 

Eesti esimese parlamendi Asutav Kogu avaistung toimus veel vabadussõja ajal – jüripäeval, 23. aprillil 1919.a. Estonia kontserdisaalis. August Rei juhtimisel võttis Asutav Kogu 1919–1920.a. vastu mitmed omas ajas revolutsioonilised seadused, mis panid aluse Eesti riigile: põhiseadus, mis ühena esimestest maailmas andis naistele valimisõiguse ja vähemusrahvustele kultuuriautonoomia; maaseadus, mis jagas mõisamaad talupoegadele ja andis eesti sõdurile põhjuse vabadussõda võita; tasuta kooliharidus jmt.

Asutava Kogu esimees August Rei oli ka Eesti Wabariigi riigivanem aastatel 1928–29, kõigi riigikogu koosseisude liige, Tallinna linnavolikogu esimees 1930–1934 ning omariikluse järjepidevuse hoidja, Eesti eksiilvalitsuse juht, peaminister presidendi ülesannetes alates 1945. aastast kuni oma surmani 1963. aastal.

Mälestustahvli pidulikul avamisel kantakse ette katkend August Rei avakõnest Asutavale Kogule. Sõnavõttudega esinevad Vabariigi President Alar Karis, Riigikogu esimees Jüri Ratas, Tallinna linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski, Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten ning Riigivanem August Rei SA nõukoja esindaja ja endine riigikogu esimees Eiki Nestor. Mälestustahvli avamisel esineb Tallinna Politseiorkestri puhkpillikvintett.

Mälestustahvli autor on mitmetel disainikonkurssidel pärjatud Kaarel Vahtramäe.