Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Riik investeerib küberturvalisuse edendamisse 30 miljonit eurot

Copy
Otse Postimehest: Andres Sutt
Otse Postimehest: Andres Sutt Foto: Andres Haabu

Valitsus kiitis sel nädalal põhimõtteliselt heaks julgeolekukriisist tuleneva lisaeelarve, millega investeeritakse 30 miljonit eurot ka Eesti küberkaitse tugevdamisse.

Ettevõtlus- ja IT-minister Andres Sutt ütles, et Eesti kübervõimekuse tõstmine on muutunud hädavajalikuks tulenevalt uutest ohtudest küberruumis.

«Eilne rünnak Eesti avaliku sektori veebilehtede vastu on selge näide, et ohud küberruumis meie vastu on ehtsad ja täiesti olemas ning nende kaitset tuleb tõsiselt võtta,» ütles Sutt.

Eelmisel sügisel eraldati riigieelarvest 30 miljonit eurot Eesti küberturvalisuse tõstmiseks ja kriitiliste nõrkuste eemaldamiseks, ilma selleta oleks viimase rünnaku mõju Suti sõnul olnud tõenäoliselt palju suurem. «See näitab, et need investeeringud tasuvad ennast ära ja on Eesti küberruumi kaitseks vajalikud. Küberriskide juhtimine peab olema iga tippjuhi prioriteet,» toonitas Sutt pressiteates.

Lisaeelarvest investeeritakse täiendavalt ligi 30 miljonit eurot Eesti küberturvalisuse ja küberkaitse võimekuse tõstmiseks, millest kaks kolmandikku läheb riigi keskse küberturvalisuse taseme tõstmiseks ning ülejäänud erinevate ministeeriumite haldusalade võimekuse tõstmisse.

Investeeringute abil suurendatakse muu hulgas ka riigi oluliste veebilehtede kaitset sääraste ummistusrünnakute vastu, mida oli näha 21. aprilli õhtul. Lisaks suurendatakse riigivõrgu ja internetiühenduse toimepidevust, tõhustatakse meediakanalite ja raadioeetri seiret, suurendatakse turvatestimist üle valitsemisalade ja investeeritakse teistesse küberturvalisusega seotud tegevustesse.

Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektori asetäitja küberturvalisuse valdkonnas Gert Auväärt lisas, et täiendavad investeeringud küberturvalisusesse aitavad hoida küberruumi turvalisena ja minimeerida võimelike rünnakute mõju. «Ukraina konventsionaalse sõja varjus käib väga aktiivne tegevus ka küberruumis ning selle mõju ulatub ka meieni. Seetõttu on lisainvesteeringud vajalikud, et meie kaitsevõime küberruumis vastaks uuele ohupildile,» kommenteeris Auväärt.

Tagasi üles