Helme näeb agressioonisümbolite keelamises politseile suvaõiguse andmist

EKRE juht Martin Helme Foto: Remo Tõnismäe

Täna võeti riigikogus 69 poolthäälega vastu vaenusümbolite eelnõu, mis keelab edaspidi näiteks nii Georgi lindi kui ka Z-tähe. EKRE toetusest jäi eelnõu aga ilma. 

Eelnõu vastu olid Kalle Grünthal, Martin Helme ning Ruuben Kaalep. 11 kohal olnud EKRE liiget ja Mailis Reps (KE) jätsid hääletamata.

EKRE esimehe hinnangul on tegu hea poliitilise populismiga, aga halva seaduseloomega. «Selle tõttu meie fraktsioon seda ka ei toetanud. Lepiti kokku, et jätame hääletamata või kes soovib, hääletab vastu. Mina näiteks hääletasin vastu,» selgitas Helme.

«Riigikogu võttis täna vastu seaduse, mida reklaamitakse kui Vene propaganda ja sõjasümboolika keelamise vahendit. Tegelik sisu on muidugi midagi hoopis muud,» kirjutas ta sotsiaalmeedias. 

Helme sõnul vastu võetud seadus Z-tähte ega Georgi linti ei keela, ammugi mitte ka 9. mai tähistamist. «Selle seaduse abil pole võimalik kinni panna Vene kanaleid või karistada Putini jutupunktide ketramist. Seda kõike lihtsalt pole siin seaduses. Polegi muide vaja, need paragrahvid on meil ammu olemas ja nende alusel on ka inimesi karistatud ning kanaleid suletud,» kirjeldas ta. 

Inimesed, kes vastupidist väidavad, pole Helme sõnul seadust kas lugenud, pole sellest aru saanud või lihtsalt valetavad.

«Teiseks tuleb üle rõhutada, et see seadus annab politseinikele avarad võimalused oma sisetunde ja arvamise põhjal inimestele trahvi teha, kui ametnikule tundub, et kellegi sall on kahtlases värvikombinatsioonis või tema sõnad teevad kellelegi haiget,» märkis Helme. «Teisisõnu, selle asemel, et päriselt võidelda vene propagandaga, võtsime vastu eelnõu, mis laiendab politsei suvaõigust inimesi meelsuse eest trahvida. Kuidas see Ukrainat aitab? Kuidas see Eestit aitab?» arutles ta. 

Eelnõuga sätestatakse, et agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil eksponeerida ei ole lubatud, kirjeldas Postimees varem. Sellise teo eest on eelnõuga ette nähtud kuni kolmesaja trahviühiku ehk 1200 euro suurune trahv või arest. Kui sellise teo paneb toime juriidiline isik, karistatakse teda rahatrahviga kuni 32 000 eurot.