/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)
/nginx/o/2021/12/03/14238207t1h94ae.jpg)
Tänaseks surnud kasutütre abitusse seisu jätnud naisele mõisteti karistuseks kaheksa-aastane reaalne vanglakaristus, kuid nüüd taotles ta kohtult karistuse edasilükkamist kuni kahe kuu võrra.
Aidsihaige tütre ravita jätnud naine loodab vanglakaristust kuni kahe kuu võrra edasi lükata
Märtsi keskpaigas jõustas riigikohus maakohtu otsuse, mõistes Sirli Mändmaa süüdi oma teismeealisele tütrele raske tervisekahjustuse tekitamises. Nimelt ei võimaldanud naine oma lapsendatud tütrele õigeaegset ravi, ehkki arst selle vajalikkust rõhutas.
Mändmaa esitas kohtule karistuse kandmise edasilükkamiseks avalduse, põhjendades, et ta on haigestunud ning et seoses täna kehtivate seadustega ei olnud tal võimalik Eestisse tagasi reisida ega karistust kandma asuda.
«Taotlusele ei olnud lisatud ühtegi tõendit haigestumise kohta,» kommenteeris maakohtu pressiesindaja Viivika Siplane. «Avalduses viidatud KrMS § 415 lg 3 näeb ette võimaluse karistuse täitmisele pööramist edasi lükata kuni 2 kuu võrra, kuid ainult juhul, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele,» selgitas ta, täpsustades, et avalduses ei olnud kirjeldatud ka võimalikke raskeid tagajärgi ning kellele need võiks kaasneda.
Tõendamiskoormis lasub taotlejal, kuid tõendeid esitatud ei ole, tuletas pressiesindaja meelde. Kohus jättis avalduse käiguta ning andis Mändmaale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva. «Kui 10 päeva jooksul puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus läbi vaatamata,» sõnas Siplane.
Välismaalt sundtoomist aga teha ei saa, kuivõrd Eesti politseil puudub selleks pädevus. «Sel juhul oleks vaid tõkendi vahistamine kohaldamine, tagaotsitavaks kuulutamine otsuse täitmise tagamiseks. Kuna on eeldatav, et isik asub Euroopas, siis koostatakse tavaliselt Euroopa vahistamismäärus,» kirjeldas Siplane võimalikke stsenaariumeid.
Süüdistatava peres kasvas adopteeritud tütar, kel oli kaasasündinud HIV-nakkus. 2014. aasta juunis teavitas raviarst ema, et lapse immuunsus on ohtlikult nõrgenenud ja vaja on alustada viirusvastast ravi. Sellest hoolimata vältis süüdistatav järgnenud kolme aasta jooksul lapsega raviarsti juures käimist ega andnud vaatamata arsti korduvatele meeldetuletustele ravi alustamiseks nõusolekut, kirjutas Postimees varem.