Vene suursaadik tahab kohtuda majandusministeeriumi kantsleriga

Venemaa saatkond Tallinnas. Foto: Toomas Huik/Postimees

Venemaa suursaadik Eestis avaldas eelmisel nädalal soovi kohtuda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri või asekantsleriga. Postimehe küsimise peale ei osatud ministeeriumist öelda, millest täpselt soovib suursaadik nendega vestelda.

«Venemaa suursaadik Vladimir Lipajev tahaks kohtuda kantsleri või asekantsleriga, et arutada bussiliinide talitlust (Peterburi–Tallinn ja Tallinn–Peterburi),» kirjutas Venemaa suursaatkond 14. aprillil majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM). 

Ministeeriumist vastati Postimehele, et neil ei ole lähemat teavet ega aimu selle kohta, millest soovib suursaadik kantsleri või asekantsleriga rääkida. Ministeerium ei ole kohtumise kohta midagi veel ka otsustanud. 

Postimees kirjutas 12. aprillil, et Ukrainast läbi agressorriigi Venemaa pagevad inimesed satuvad Eestisse Narva kaudu. Venemaa eriteenistused kontrollivad agaralt ukrainlastest meeste tausta. 

Suurem osa Venemaa kaudu Eestisse jõudvatest põgenikest on pärit Mariupolist, ent ka mitmest teisest sõjakeerisesse haaratud Ukraina paigast. Selliste piiriületajate hulk Narvas ulatub päevas 200ni. Enamik neist on koos laste ja sageli ka vanavanematega pidanud rongide, busside ja autodega läbima mitme tuhande kilomeetri pikkuse teekonna, mis vältab päevi, teinekord isegi nädalaid. 

Pingestatud suhted

Venemaa Föderatsiooni suursaadik Vladimir Lipajev asus sellesse ametisse tänavu 14. veebruaril. 24. veebruaril kutsus Eesti välisministeerium suursaadik Lipajevi välja, et avaldada seoses Venemaa sõjalise rünnakuga Ukraina vastu protesti ja kõige karmimat hukkamõistu.

Märtsis saatis Eesti riik välja kolm diplomaatilise staatusega Venemaa saatkonna töötajat, kes tegelesid aktiivselt Eesti julgeoleku õõnestamisega. Seepeale saatis Venemaa vastastikkuse põhimõttel välja kolm Eesti diplomaati. 

5. aprillil kutsus Eesti välisministeerium Lipajevi välja, et väljendada karmi hukkamõistu tsiviilisikute ja kohalike elanike tapmise pärast Venemaa relvajõudude poolt Ukrainas Butšas ja anda üle diplomaatiline noot selle kohta, et Eesti sulgeb Venemaa peakonsulaadi Narvas ja kantselei Tartus. Eesti otsustas saata riigist välja ja kuulutada persona non grata’ks 14 Vene saatkonna töötajat, kellest seitse oli diplomaatilise staatusega.

Venemaa suursaatkond Eestis vahendas aga oma ühismeedia lehel propagandat, väites, et Butšas toimunu ei ole Vene vägede kätetöö.