Täna alanud muinsuskaitsekuu puhul jagas Muinsuskaitse Selts teenetemedaleid ja tänukirju ning andis välja ka traditsioonilise Karuteene medali, mille sai sel aastal riigi keskkonnaamet Linnamäe hüdroelektrijaama ja paisjärve vastase tegevuse eest.
Muinsuskaitse selts andis tänavuse Karuteene medali keskkonnaametile
«Linnamäe HEJ paisu ja paisjärve ühisel mõjul ajalooliselt kujunenud kultuurmaastiku ja kultuuriväärtuste hävitamisele suunatud tegevuse eest, seda vaatamata kohalike elanike, mitmete organisatsioonide ning muinsuskaitse ringkonna vastuseisule, on otsustatud määrata Karuteene medal keskkonnaametile,» seisab Muinsuskaitse Seltsi otsuses.
«Elutervet kriitikat tuleb muidugi osata vastu võtta. Aga õigupoolest polegi Karuteene tiitel meile kriitika, vaid tunnustus keskkonna kaitsel tehtud töö eest. Meie asi ongi seista looduse huvide eest ja kui inimtegevus teeb kahju haruldasele ja väärtuslikule looduslikule elupaigale, siis keskkonnaamet takistab seda, nii see peabki käima. Seega aitäh tunnustuse eest looduse kaitsmisel!» ütles keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra, kes asus ameti etteotsa käesoleva aasta alguses ning keda seega ei saa Karuteene medali adressaadiks pidada.
«Rõhutan, et keskkonnaamet ei ole kunagi nõudnud Linnamäe paisu lammutamist. Oleme pidevalt selgitanud, et kaladele saab rajada läbipääsu ka nii, et ajaloolise väärtusega ehitis säilib. Muinsuskaitse Seltsile soovime jaksu ja head koostöötahet edaspidiseks. Ei pea kartma, et Karuteene märk meid kiuslikuks muudaks või et me oma senist arhitektuuripärandi kaitse tööd, näiteks rahvusparkides, kehvemini hakkaks tegema,» lausus Vakra.
Näiteks on keskkonnaamet aastate jooksul kümneid tuhandeid inimesi koolitanud kulutuuripärandi kaitseks vajalike oskuste saamiseks; Lahemaa ehituspärandi kaitseks on aga loodud arhitektuurinõukogu, kes annab nõu Keskkonnaametile ehitustingimuste seadmisel. Aastas koostatakse ligi 400 otsust ehitustingimuste seadmiseks,» lisas ta.
Karuteene medali asutas Muinsuskaitse Selts 1997. aastal tõstmaks esile isikuid, organisatsioone ja institutsioone, kes pärandkultuuri väärtustava avalikkuse arvates on tekitanud suurt kahju Eesti ainelise kultuuri mälestistele, ajaloolistele traditsioonidele ning institutsioonidele.
Karuteene medalit saajale kätte ei anta, kuid medali statuudis on õpetus, mille järgi saaja võib selle endale ise valmistada.