Kaitseväe peapsühholoogi hinnangul ei välista ka põhjalikum kontroll ajateenija enesetappu

«Kergete häiretega ajateenijad on tulnud meile teenistusse ja nad jäävad tulema teenistusse. Sellest ei saa me üle ega ümber,» räägib kaitseväe peapsühholoog Kaidi Kiis, kelle sõnul näiteks kerge depressiooni ja ärevushäirega sõdurielust ei pääse. Foto: Eero Vabamägi

Kahe ajateenija pea järjestikune enesetapp on tekitanud avalikkuses küsimuse, kas lühikesest vestlusest arstliku komisjoni psühhiaatriga piisab tulevaste sõdurite vaimse seisu hindamiseks. Kaitseväe peapsühholoog Kaidi Kiis ja kaitseressursside ameti peadirektori kt Anu Rannaveski on aga veendunud, et põhjalikum ja aeganõudvam psühhiaatriline kontroll ei taga paremat tulemust.

9. detsember, logistikapataljon. «Esialgsetel andmetel hukkus sõdur teenistusrelvast sooritatud lasu tagajärjel ning asjaolud viitavad, et ta viibis intsidendi hetkel selle toimumise kohas üksinda. Ajateenija surnukeha leidsid tema üksusekaaslased, misjärel kutsuti kohe sündmuskohale kiirabi ja politsei,» teatab kaitsevägi.

30. märts, Kuperjanovi pataljon. Kaitseväelt tuleb sõna-sõnalt sama teade.

Kuidas jõudis noor inimene enesetapuni, miks ta sellise traagilise teo toime pani, jääb avalikkuse ees tõenäoliselt igavesti saladuseks. Ei kuule me detailselt sellestki, mida kaitsevägi ise nendest juhtumitest õppis.