President Ilves välismeediale Vene-Ukraina sõjast: mitmed suured ELi riigid on kaasosalised

Toomas Hendrik Ilves. Foto: Madis Veltman

President Toomas Hendrik Ilves oli väljaandele Raadio Vaba Euroopa antud intervjuus kriitiline mitme Euroopa Liidu suurriigi, eriti Saksamaa suhtes, pidades neid praegu Ukrainas lõõmava sõja kaasosalisteks.

Ilvese arvates oli tegu saamahimuga, mis pani lääneriike aastate jooksul alates 2008. aasta Vene-Gruusia sõjast Putini režiimi suhtes leebelt käituma. «Miks siis muidu, pärast Krimmi okupeerimist ja annekteerimist, sõlmiti 2015. aastal kokkulepe Nord Stream 2 osas? Ma ei ütleks, et kogu lääs, vaid Saksamaa on kaasosaline. Paljud suured Euroopa Liidu riigid on kaasosalised,» märkis president.

Ilvese arvates ei ole mõtet Venemaaga dialoogi pidada. «Mis mõtet on dialoogil riigiga, mida ei saa uskuda?» sõnas president, tuues näiteks sündmused Butšas, kus Venemaa mõrvas sadu tsiviilelanikke, kuid eitas seda. «Mida me teeme sellise riigiga, kes niiviisi valetab?»

Pärast Butšas ilmsiks tulnut ei ole Ilvese arvates vastanud lääs aga piisavalt. «Ma ei näe, mida lääs on siiani pärast seda teinud. Mitte kuigi palju. Suur osa sellest «ei iial enam»-retoorikast on olnud kõigest retoorika,» sõnas ta.

«Suutmatus Ukrainat relvadega varustada on skandaalne,» märkis Ilves, tuues näiteks Saksamaa, kes on 400 miljoni dollari ulatuses sõjalist abi andnud ning Eesti, kes on seda teinud 220 miljoni väärtuses. «Kui võrrelda, mida 1,3 miljoni suuruse elanikkonnaga Eesti on teinud ning siis vaadata Saksamaad ... ma ei näe, et lääneriigid teeksid piisavalt.»

Ilvese sõnul ei tohiks lääs, sealhulgas Euroopa Liit ja NATO, sanktsioone mingil juhul leevendada ega isegi mitte arutleda selle üle. «Senikaua kui pole hakatud Venemaa praeguste külmutatud varade ja täiendavate reparatsioonide eest Ukrainat üles ehitama, ei saa me rääkida sanktsioonide lõdvendamisest,» sõnas Ilves, lisades, et sõjakurjategijad tuleks alates kõige madalama astme isikutest kuni Putinini välja sõjakohtu ette tuua.

Ilvesel jätkus kriitikanooli ka Gruusia suunas, mille valitsus ei ole ühinenud majandus- ja finantssanktsioonidega Venemaale pärast viimase sissetungi Ukrainasse. «Gruusia positsioon on põlastusväärne,» märkis ta, lisades, et tema arvates ei toeta praeguse valitsuse ajal keegi Gruusiat, kui too sooviks liituda Euroopa Liidu või NATOga. «Ma ei kujuta ette, mis on Gruusia praeguse valitsuse eesmärk,» lisas president.