/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2011/10/27/810052t1h60c8.jpg)
Ajalooõpetaja Pavel Alonovi ideid kommenteerinud sotsioloog Juhan Kivirähki hinnangul võiksid siin aastaid elanud ja makse maksnud inimesed saada Eesti kodanikuks ka juhul, kui nad ei suuda keelt selgeks saada.
Kivirähk: andkem eakatele Eesti kodakondsus keeleeksamita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kas nüüd just täpselt Alonovi retsepti järgi, kuid jah, põhimõtteliselt võiks ja peaks Eesti tegema oma kodakondsuspoliitikas järeleandmisi selliselt, et see mõjuks riigipoolse suuremeelsusena, mitte ei paistaks välja häda sunnil (või välise surve all) tehtud lahendusena,» rääkis Kivirähk Postimehele.
«Kunagi tuleb meil kodakondsuseta inimeste probleem niikuinii lahendada.»
Ettepanek, et pikka aega Eestis elanud, tänaseks juba kõrges eas olevad isikud võiks saada kodakondsuse lihtsustatud tingimustel, on tema hinnangul igati mõistlik.
«Ma ei nõuaks neilt isegi tingimata laste küpsustunnistuste ettenäitamist,» viitas ta Alonovi ettepanekule, et Eestis 30-40 aastat elanud inimesed võiks saada kodakondsuse siis, kui nende 12-aastane laps on omandanud heal tasemel eesti keele.
«Kodakondsus ei ole mingi riiklik preemia, veel vähem etniline või moraalne kategooria, vaid riigi ja kodaniku vaheline suhe,» rääkis Kivirähk.
«Need inimesed, kes on olnud aastaid Eesti elanikud ja maksumaksjad, on mõistlik lugeda kodanike hulka ka siis, kui nad oma vanuse tõttu enam eesti keelt vajalikul tasemel omandada ei suuda. Kui nad seda muidugi ise soovivad – sest paraku võib halli passiga kaasnev lihtsam võimalus Venemaale reisida kaaluda üles nende soovi Eesti poliitilises elus kaasa lüüa.»
Kivirähk ütles, et toetab igati õiguskantsleri juba paari aasta eest välja käidud mõtet, et Eestis sündinud mittekodanike lastele võiks anda kodakondsuse.
«Seda ei pea tegema vägisi, kuid selline võimalus tuleks lapse vanematele välja pakkuda kohe lapse sündimisel. Mitte aga jätta seda vanematele otsustamiseks enne lapse täisealiseks saamist - otsekui vargsi lootes, et ehk osa vanemaid jätab (unustab) selle võimaluse kasutamata.»
Tema nägemuses tuleks Eestis sündinud mittekodanike lastele Eesti kodakondsust aktiivselt pakkuda, vajadusel ka propageerida.
«Praegu seda ei tehta või tehakse ebapiisavalt. See, et kuskil seaduses on kirja pandud, et kodakondsuseta vanematel on võimalus ise lapsele kodakondsust taotleda, ei ole piisav.»
Üle-eilses ETV «Vabariigi kodanike» saates esinenud Tallinna Pae gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Pavel Alonovi sõnul võiks Eesti tunnistada, et suur osa hallipassiomanikest on elanud siin mitukümmend aastat, on Eesti riigile lojaalsed, kuid ei läbi kunagi Eesti kodaniku eksamit (näiteks osad ei ole selleks suutelised).
Seega, kui me tahame vähendada määratlemata kodakondsusega inimeste arvu Eestis, siis on praegune süsteem ebaõnnestunud ning ainus efektiivne tee on lihtsustada nende kodakondsuse saamist, oli Alonovi sõnum.
Tema nägemuses võiks Eesti riik muuta kodakondsusseadust sättega, kus Eesti kodakondsus antakse kõigile siin vähemalt 40 aastat alalise sissekirjutusega elanud inimestele, kelle laps on omandanud 12. eluaastaks B2 või C1 tasemel eesti keele.
Viimane on siis Alonovi sõnul kinnitus, et tegu on riigile lojaalsete inimestega, kes kasvatavad oma last riigitruus vaimus.