Naissaarele rajatakse muuseum-külastuskeskus Nargen Nord

Illustreeriv vaade rekonstrueeritud suurtükipatareile. Foto: KOKO Arhitektid/SA Meremuuseum

Viimsi vallavolikogu nõustus plaaniga anda Meremuuseumi kasutada osa Naissaare ajaloolisest raudteest, et saarele saaks rajada muuseum-külastuskeskuse Nargen Nord.

Rajatav kompleks moodustab tulevikus terviku Lennusadama ekspositsiooniga ja tooks saarele miljonitesse eurodesse ulatuva investeeringu.

Viimsi vallavolikogu kinnitas teisipäeval, 12. aprillil toimunud istungil ühehäälselt otsuse anda SA Eesti Meremuuseum kasutusse 50 aastaks valla omandis olevad raudteelõigud Naissaare raudtee R1, Naissaare raudtee R2, Naissaare raudtee R4, Naissaare raudtee R5, Naissaare raudtee R6 ning Naissaare raudtee R7. Hoonestusõiguse andmine on vajalik eeldus Euroopa Liidu struktuurfondidest raha taotlemisel, mille abil Nargen Nordi rajama hakatakse.

Meremuuseumi kavandatava projekti raames rekonstrueeritakse kahes etapis saarel asuv raudtee, ajaloolise väärtusega ohvitseride kasiino, kaks rannakaitsepatareid, depoohoone ning miiniladude ala, mis täna on eraisikute valduses. Kokku toob Nargen Nordi rajamine Naissaarele vähemalt 4 miljoni euro suuruse investeeringu. Projekt soovitakse esialgse plaaniga valmis saada 2026. aastaks.

Viimsi abivallavanema Nikolai Bentsleri sõnul on Meremuuseumi plaan ambitsioonikas ja väärikas võimalus Naissaare atraktiivsusemaks muutmisel. «Tänu Lennusadama rajamise projektile omab Meremuuseum häid kogemusi militaarajalooga objektide taastamisest ning külastajatele atraktiivseks muutmisest. Naissaarel paiknev raudteetaristu on osa Peeter Suure merekindlusest ja projekti tulemusel moodustuks seeläbi Lennusadamaga terviklik kompleks. Seega Nargen Nord on väärtuslik nii kogukonnale kui ka militaar- ja ajaloo huvilistele,» sõnas Bentsler.

Ta lisas, et otsuse tegemisel oli oluline kogukonna kaasamine. Kõiki osapooli ja nende ootusi arvestava kokkuleppe saavutamiseks toimus 8. märtsil 2022 koosolek, kus osalesid lisaks Meremuuseumi ja vallavalitsuse esindajatele ka SA Rannarahva Muuseum ning Naissaare kogukonna esindajana saarevanem Toomas Luhaäär. Koosolekul nenditi, et saare kogukond on väga huvitatud sealse piirkonna arendamisest ja toetavad SA Eesti Meremuuseum plaane. «Olen tänulik, et selles teemas on saavutatud üksmeel ja on olnud võimlik avatult Nargen Nordi loomisega kaasnevad mõjud osapooltega läbi rääkida,» ütles Bentsler.

Viimsi valla koosseisu kuuluval Naissaarel on raudtee jagatud seitsmeks lõiguks, millest kuue hoonestusõiguse on vald andnud SA Rannarahva Muuseumile. Seitsmes raudteelõik hoonestusõigusega koormatud ei ole. Rannarahva Muuseum on tänaseks remontinud umbes 3,5 kilomeetrise lõigu Naissaare sadamast Lõunakülani, kus toimub reisijate vedu ajaloolise diiselveduriga. Põhjasuunalist ühendust kasutusse võetud ei ole, aga Meremuuseumi projektiga võetaks kasutusse ka see osa raudteest. Volikogu otsuse järel jääb Rannarahva Muuseumil hoonestusõigus ühele raudteelõigule (R3) ja kahe seni Rannarahva Muuseumi kasutuses olnud lõigu osas lepivad Meremuuseum ja Rannarahva Muuseum omavahel edasised ühised tegevused kokku. Naissaare raudtee taastamine võimaldaks külastajatele senisest paremat ühendust saare militaarajaloo vaatamisväärsustega ja aitaks vähendada saarele saabuvate külastajate mõju kohalikule loodusele. Raudtee Meremuuseumi kasutusse andmine on vajalik eeltingimus Euroopa Liidust raha taotlemisel.