Riigikogu hakkab vaagima maksejõuetusmenetluse eelnõu

Eelnõu eesmärk on füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused muuta ka võlgnikule sobivamaks ja lihtsamaks. Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogu õiguskomisjon arutas tänasel istungil eelnõu, mille eesmärk on muuta füüsilise isiku maksejõuetusmenetlus kiiremaks, tõhusamaks ja vähem kulukaks. 

Eelnõu järgi algatatakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetlus maksejõuetusavaldusega, mis võib kasvada üle nii pankrotimenetluseks, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetluseks.

Õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson (KE) lausus, et eelnõu eesmärk on füüsilise isiku maksejõuetusmenetlus muuta ka võlgnikule sobivamaks ja lihtsamaks. «Seni on võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine keerukaks osutunud, kuna avalduse esitamise vormid ja tingimused on võlgnike jaoks liiga keerulised. Selle eelnõuga neid vorme lihtsustatakse ja võlgniku kohustusi avalduse esitamisel vähendatakse,» sõnas ta.

«Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks saab avalduse esitada ka võlausaldaja, ent võlgnik peab menetluse algatamiseks nõusoleku andma. Koostöös võlausaldajaga on võlgnikul edaspidi võimalik oma makseraskused kiiremini lahendada,» lisas Jürgenson.

Komisjoni aseesimehe Heljo Pikhofi (SDE) sõnul on hea, et eelnõu järgi korraldatakse ümber võlgniku nõustamise süsteem ja nõustamise osakaal suureneb. «Edaspidi hakkab võlgnikku algusest lõpuni nõustama ja abistama usaldusisik,» lausus Pikhof. 

Ta selgitas, et usaldusisik aitab võlgnikul välja selgitada täpse majandusliku olukorra ja valida menetlusliigi ning abistab ja nõustab menetluse läbiviimisel – kõike seda, mida seni tegid eraldi ajutine haldur, usaldusisik ja nõustaja.

Eelnõu vastuvõtmisel kehtestatakse uus seadus, millega reguleeritakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse algatamise, võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetlus.

Varem kehtinud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus tunnistatakse kehtetuks.

Pankrotimenetlus jääb endiselt pankrotiseaduse reguleerida.

Kohustustest vabastamise menetlus algab eelnõu järgi koos pankroti väljakuulutamisega ja lüheneb pankrotimenetluse läbiviimise aja võrra.

Istungil toodi välja, et kui praegu on kohustustest vabastamise periood keskmiselt viis aastat, siis eelnõu järgi on see kuni kolm aastat. Märgiti, et liiga pikk kohustustest vabastamise periood ei motiveeri võlgnikku pingutama, kuna võlakoorem võib tekitada lootusetuse tunde.

Kohustustest vabastamine on ka edaspidi kohtu kaalutlusõigus, võimalik kord kümne aasta jooksul ning mõeldud ausatele võlgnikele, kes pingutavad oma kohustuste võimalikult suures ulatuses täitmise nimel.

Istungil osalesid justiitsminister Maris Lauri (RE), justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhtaja Vaike Murumets ja nõunik Kristiina Padu.