Kohus vabastas Okunevi vanglast elektroonilise valve alla

Harju maakohus. Foto: Remo Tõnismäe

Harju maakohus otsustas esmaspäeval vabastada niinimetatud Okunevi jõugu juhi Gennadi Okunevi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla.

Kohus otsustas 67-aastase Okunevi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada ja määras talle katseaja kuni 2025. aasta 19. veebruarini, millest esimeseks kümneks kuuks kohaldatakse tema suhtes elektroonilist valvet.

Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg ehk üle kolme aasta ja ühe kuu on pannud Gennadi Okunevi mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud.

«Tal on olemas kindel elukoht Tallinnas, kuhu on võimalik paigaldada ka elektrooniline järelevalve seade. Samuti on tal olemas toetavad lähedased isikud, isik on vanaduspensionär. Vangistuse jooksul teda distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma,» selgitas kohus.

4. aprillil toimunud istungil toetasid Tallinna vangla ja prokuratuur tema ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Alates 2019. aasta veebruarist karistust kandev Okunev läks riigiprokuratuuriga karistuse osas kokkuleppele 2020. aasta märtsis. Karistusleppe järgi sai Okunev kuueaastase vangistuse, mida arvestatakse tema kinnipidamisest 2019. aasta 19. veebruaril.

Okunevilt konfiskeeriti kuriteoga saada vara üle 700 000 euro ulatuses. Muu hulgas jäi ta ilma 320 000 eurot maksvast kuldmüntide kogust, samuti 44 000 eurot maksvast maasturist Toyota Land Cruiser ning temalt läbiotsimisel leitud 106 000 eurost.

Samuti pidi ta riigile tasuma veel 233 000 eurot, mille katteks arestiti tema Suurupis asuv maja ja hinnalised ikoonid.

Koos Okuneviga läks riigiprokuratuuriga kokkuleppele ka jõugu siseringi kuulunud 49-aastane Sergei Popov, kes sai tingimisi kolmeaastase vangistuse.

Riigiprokuratuur süüdistas Gennadi Okunevi jõugu juhtimises ning 11 meest sellesse kuritegelikku ühendusse kuulumises, kokku sai süüdistuse 14 inimest.

Riigiprokurör Kati Reitsaku on rääkinud, et Okunev on alates 1990. aastastest omandanud Eesti kuritegelikes ringkondades autoriteetse positsiooni.

Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et Okunev lõi hiljemalt 2013. aastast kuritegeliku ühenduse, mille eesmärk oli panna toime narko- ja varavastaseid kuritegusid ning pakkuda kurjategijatele ning ühenduse «kaitse» all olevatele isikutele ja äriühingutele n-ö katust. Riigiprokuröri sõnul oli tegemist sisemise hierarhia ja niinimetatud ühiskassat omava püsiva struktuuriga, mis tagas ühenduse tegevuse ka ajal, mil erinevad liikmed viibisid vanglas.

Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei ning uurimist juhtis riigiprokuratuur.