Eesti riigil pole veel aimu, kui palju põgenike kriis maksma läheb

Ukraina sõjapõgenikud Tallinnas Niine tänava vastuvõtukeskuse juures. Foto: FOTO: Konstantin Sednev

Kui jaanuaris teatas statistikaamet, et terve eelmise aasta jooksul saabus Eestisse elama 3687 inimest rohkem kui siit lahkus, siis sõda Ukrainas on nüüd pooleteise kuuga lisanud üle 29 000 sõjapõgeniku, tõstes Eesti rahvaarvu 2,2 protsendi võrra.

Sel suvel ei pea marjakasvatajad ilmselt muret tundma noppijate või talunikud sulaste puuduse pärast. Riigi sotsiaal-, haridus- ja meditsiinisüsteemile on selline rahvastiku juurdekasv aga tõsine peavalu.

Hiljutises prognoosis tõdes Eesti Pank, et ekspordi peatumine Vene, Valgevene ja Ukraina suunal kahandab majanduse mahtu kaks protsenti, mille tulemusel kaotab töö suurusjärgus 10 000 inimest. Sõjapõgenike tööturule sisenemine kergitab tööpuuduse määra veelgi. Eesti Pank arvestas oma prognoosis 30 000 põgenikuga ning hindas riigi lisakulusid umbes 5000 euro suuruseks iga põgeniku kohta. Kokku teeks see 150 miljonit eurot.