Välistudengid on Eesti kõrgharidusega väga rahul

Kõrgkoolide maskotid meeleavaldusel Foto: Toomas Huik

Üleilmse välistudengite uuringu iGraduate kohaselt on Eesti kõrgharidusega rahul 90 protsenti küsitletuist. Kõigi uuringus osalenud riikide võrdluses ollakse aga keskmisest vähem rahul õppetöö kvaliteediga.

Keskmine rahulolu kõikides uuringus osalenud riikides on 88 protsenti, teatas sihtasutus Archimedes. Võrreldes 2009. aastaga on Eestis õppivate välistudengite rahulolu ühe protsendipunkti võrra tõusnud.

iGraduate Euroopa kliendisuhete juht Nannette Ripmeester selgitas, et tegemist on maailma kõige mastaapsema tudengite arvamusuuringuga: «Alates 2005. aastast oleme küsinud enam kui miljoni üliõpilase arvamust. Soovime teada nende hinnangut õppetöö taseme, tugiteenuste ja elukeskkonna kohta.»

Kõige rohkem on Eesti välisüliõpilased rahul elukeskkonnaga. Seda hindas positiivselt 89 protsenti küsitletuist (uuringu keskmine on 85 protsenti). Kõige kõrgemalt hinnati sealhulgas turvalisust ja arvati, et Eesti on üldiselt väga hea koht elamiseks. Suure osa rahulolust annavad mõistlik hinnatase ja vaba aja veetmise võimalused. Rahul ei olda aga sellega, et õppimise ajal on keeruline tööd leida ning üllatuslikult jääme keskmisele päris palju alla ka keskkonnasõbralikkuses.

Tugiteenuste taset hinnatakse samuti keskmisest kõrgemalt, 89 protsenti (keskmine 87 protsenti). Eesti kõige suuremateks plussideks on välistudengitega tegelevad tudengiorganisatsioonid ning heatasemeline töö välistudengite nõustamisel ja abistamisel kõrgkoolides.

Võrreldes teiste riikidega hinnati kõrgeimalt majutusvõimalusi ning finantsilisi tugiteenuseid. Arenguruumi nähakse muu Euroopaga võrreldes peamiselt karjäärinõustamise ja tervishoiu vallas.

Rahulolu õppetöö kvaliteediga jäi kolme protsendipunkti jagu madalamaks (82 protsenti) kui võrreldavate keskmine (85 protsenti). Peamisteks murelasteks ülejäänutega võrreldes on edasiste karjäärivõimalustega seonduv, teadustöö korraldus ja õppejõudude võõrkeele tase.

Rahul ollakse multikultuurse õhkkonna ja õppekeskkonnaga üldiselt.

«Üldiselt oleme paari aasta taguse ajaga võrreldes üsna samal või veidi paremal tasemel. Kui kaks aastat tagasi võrdlesime end Suurbritannia, Hollandi ja Belgiaga, siis nüüd on meie tulemusi võrreldud 15 riigiga Euroopast, aga ka selliste välistudengitele atraktiivsete riikidega nagu USA, Kanada, Uus-Meremaa ja isegi Lõuna-Aafrika,» tõdes Archimedese kõrghariduse välisturunduse juht Mariann Lugus.

Küsitluses osales ligi 700 Eestis kõrgharidust omandavat välismaalast.

Eestis õpib tasemeõppes 1600 välistudengit, lisaks tuleb iga aasta Eestisse umbes 800 ERASMUSe vahetustudengit.