Uuring: vastuseis ACTA-le mõjutas toetust Reformierakonnale

Ansip sõidab teerulliga üle avaliku arvamuse. Foto: Urmas Nemvalts

Vastuseis võltsimisvastasele kaubandusleppele (ACTA) ja muud skandaalid on mõjutanud toetust Reformierakonnale, selgub BNS-i tellitud TNS Emori uuringust.

Toetus peaministriparteile langes jaanuariga võrreldes kahe protsendipunkti võrra ning oli veebruaris 28 protsenti.

TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog märkis, et Reformierakonna reitingut on viimase kolme kuu jooksul on iseloomustanud mõningane langustrend.

Voogi sõnul on Reformierakonnaga seotud skandaalid, nagu näiteks peaminister Andrus Ansipi ACTA-teemalised seisukohavõtud ning ka Rakvere linnapea Andres Jaadlaga seonduv, oluliselt Reformierakonna kuu teise poole tulemusi mõjutanud. «Kuna kuu keskmine moodustub kahe perioodi andmete keskmisena, siis veebruari kokkuvõttev langus oli vaid kaks protsendipunkti võrreldes jaanuariga,» nentis Voog.

Veebruaris oli toetus Keskerakonnale 26 protsenti, langedes jaanuariga võrreldes ühe protsendipunkti võrra. Isamaa ja Res Publica Liidu toetus veebruaris oli 14 protsenti, tõustes jaanuariga võrreldes ühe protsendipunkti võrra. Sotsiaaldemokraatlikule Erakonna (SDE) reiting oli 22 protsenti ehk jaanuariga võrreldes kolm protsendipunkti enam.

Voog nentis, et Keskerakonna ja IRL reiting võrreldes jaanuariga oluliselt ei muutunud ning SDE reiting on veebruaris oma tavapärasel tasemel, kuna langus jaanuaris oli juhuslikku laadi.

Simson: toetus opositsioonile on tõusnud

Reformierakonna peasekretär Martin Kukk kinnitas, et Reformierakonna jaoks on tänastest reitingutest olulisem igapäevane töö selle nimel, et inimesteni jõuaks elatustaseme tõus. «Samasugune toetusnumber väljendus ka viimastel riigikogu valimistel, mis on kahtlemata kõige kindlam sotsioloogiline uuring ning rahvas andis Reformierakonnale valitsuse moodustamiseks varasemast tugevama mandaadi,» rääkis Kukk BNS-ile.

IRL-i peasekretär Priit Sibul nentis, et selle kuu reitinguid on kindlasti mõjutanud mitmed ühiskonnas laia kõlapinda leidnud teemad, nagu ACTA leping. «Inimestele on oluline, et erakonnad ja poliitikud paneksid tähele avalikku arvamust ja toimuks laiapõhjaline arutelu,» leidis Sibul. «Arvamusuuringute igakuiseid väiksemaid tõuse ja languseid ei saa võtta lõpliku tõena, kuid loodetavasti kinnitab selle aasta pikaajalisem trend, et IRL on erakond, kellele valija võib kindel olla.»

Keskerakonna riigikogu fraktsiooni juht Kadri Simson ütles BNS-ile, et Keskerakonna jaanuarikuine suur tõus polnud praeguste toetusprotsentide põhjal otsustades ajutine valijate usalduse kasv, vaid toetus opositsioonile on rahva seas märgatavalt tõusnud. «Samuti tuleb tähele panna, et taaskord ületab opositsiooni toetus valitsusparteide toetust,» sõnas Simson.

Reformierakonna jätkuv langus on Simsoni hinnangul seotud mitmete juba toimunud ning lähikuudel toimuvate meeleavaldustega valitsuse poliitika vastu.

«On näha, et valitsuse pidev eneseimetlus ja ülbus koos tahtmatusega näha, mis Eestis tegelikult toimub, hakkab kajastuma ka reitingutes,» ütles SDE peasekretär Indrek Saar. «Kasvav toetus sotsiaaldemokraatidele tõestab, et oleme õigel teel. Aga palju olulisem on vaadata, mis juhtub lähikuudel. Viimasel ajal on olnud väga palju sündmusi, mistõttu on segaduses ka valijad,» sõnas Saar.

Veebruaris on «ei oska öelda» osakaal 34 protsenti.

Emor küsitles vahemikus 1. veebruarist 22. veebruarini kokku 810 valimisealist kodanikku.

Erakondade toetusprotsendid on näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega «ei oska öelda» vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade toetusprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Seega antud andmete esitamine võimaldab näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga.