Sudaani julgeolekujõud tapsid meeleavaldusel nooruki

Meeleavaldajad Omdurmanis. Foto: -/SCANPIX

Sudaani julgeolekujõud tapsid kolmapäeval pealinnas Hartumis aset leidnud meeleavaldusel 19-aastase nooruki, teatasid meditsiinitöötajad.

Tegemist oli viimase meeleavaldusega tervest seeriast, mis on korraldatud eelmise aasta sõjaväelise riigipöörde vastu.

Sudaani arstide komitee teatas, et 19-aastane noormees sai meeleavalduse mahasurumise ajal tabamuse «putšivägede tulistatud kuulist».

Meeleavalduste mahasurumisel on alates oktoobrist tapetud juba 94 inimest.

Mitmel pool Sudaanis avaldasid tuhanded inimesed kolmapäeval meelt huntavõimu vastu, tähistades nii kolme aasta möödumist autoritaarse presidendi Omar al-Bashiri tagandamisest, ning pealinnas Hartumis tulistasid julgeolekujõud pealtnägijate sõnul rahva hulka ka pisargaasi.

Samuti korraldasid julgeolekujõud tormijooksu Al-Jawda haiglale ning tulistasid hoonesse pisargaasigranaate, hirmutades nii patsiente ja tervishoiutöötajaid. Sõltumatu ühendus Sudaani Arstide Keskkomitee teatas, et mõned inimesed kannatasid seetõttu lämbumistunde all.

Poliitiline ja majanduslik segadus riigis on süvenenud alates ajast, mil armeejuht Abdel Fattah al-Burhan mullu 25. oktoobril sõjaväelise riigipöörde korraldas.

Demokraatiameelsed jõud on hoiatanud veebis inimesi «6. aprilli maavärina» jõu eest. Nimetatud kuupäev on Sudaani ajaloos märgilise tähendusega. Nii näiteks kukutati 1985. aastal rahvaülestõusuga karmikäeline president Jaafar Nimeiri.

Samuti on see kolm aastat tagasi toimunud massiprotesti alguse aastapäev, kui inimesed kogunesid mitu kuud kestnud aktsioonide kulminatsioonina armee peakorteri juurde Hartumis, et nõuda lõppu Bashiri kolm aastakümmet kestnud valitsemisele.

«See on tähtis päev, nii et me ootame, et paljud inimesed tulevad tänavale, seda vaatamata kuumusele ja ramadaanile,» ütles üks Hartumi meeleavaldajaist Badwi Bashir viitega moslemite pühale paastukuule.

«Me tahame vaid kukutada riigipöörde (liidrid) ja peatada tulevased riigipöörded juba eos,» ütles ta.

Sudaani viimane putš on niigi vaeses riigis «pannud põlema kogu elukorralduse, muutes meie riigi kriiside areeniks», selgub kodanikeühenduse Vabaduse ja Muutuste Jõud (FFC) avaldusest.

Kui meeleavaldajad hakkasid pealinnas kogunema, sulgesid julgeolekujõud mitu olulist silda ning võtsid sisse positsioonid presidendipalee ning armee peakorteri juures.

Hartumi kaksiklinnas Omdurmanis seati parlamendihooneni viivatel tänavatel üles okastraattõkked.

Demonstrandid kogunesid ka mitmel pool Darfuri piirkonnas, Põhja-Kordofani osariigis ja Punase mere äärses sadamalinnas Port Sudanis.

Sõjaväejuhtkond kukutas Bashiri 11. aprillil 2019.

Seejärel jätkusid protestid, kus nõuti tsiviilvalitsuse ametisse panemist. Pärast vägivalda lõppes see sellega, et tsiviil- ja armeejuhid leppisid kokku ühises üleminekus tsiviilvalitsusele. Meedikute sõnul hukkus toona 128 inimest.

Mullu oktoobris toimunud uus sõjaväeline riigipööre katkestas selle kava. Meedikute kohaselt on sestsaadik saanud surma vähemalt 94 ja viga sadu inimesi.

«Me peame riigipöörde kukutama,» ütles FFC pressiesindaja Jaafar Hassan läinud nädalal. «Oleme püüdnud teha koostööd sõjaväega, ent see kukkus läbi, päädides selle riigipöördega, ja me ei peaks seda uuesti tegema.»

Armeejuht Burhan ütles eelmisel laupäeval, et annab võimu üle vaid ausale ja valitud võimule, mille on heaks kiitnud kõik Sudaani elanikud.

Washington hoiatas kolmapäeval «igasuguse vägivalla eest», nõudes Sudaani võimudelt sõna pidamist ning väärtegudes süüdi olevate inimeste vastutusele võtmist.

Sudaani niigi kehv majanduslik seis on riigipöördest saadik sattunud veelgi halvemasse seisu, kuna Lääne doonorriigid peatasid abi andmise, lubades selle taastada tsiviilvõimule ülemineku korral.

ÜRO kohaselt on toidu, kütuse ja eluks hädavajaliku hinnad hüppeliselt tõusnud, samuti on suurenenud kuritegevus. Vägivald on taas pead tõstnud riigi kaugemates osades, eriti kurikuulsas Darfuris.

Haagis algas teisipäeval Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) protsess, kus Bashiri liitlane, praegu 72-aastane endine omakaitsejuht Ali Muhammad Ali Abd-Al-Rahman on süüpingis Darfuri sõja ajal toime pandud metsikuste pärast.