Eesti oleks pommirünnakuks valmis järgmise aasta lõpuks

Sõda Ukrainas pani riigi tegutsema. Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd ja päästeameti peadirektor Kuno Tammearu tutvustasid riigi plaani, kuidas kahe aastaga tagada elanikkonna kaitse pommirünnaku korral. Foto: Mihkel Maripuu

Erinevalt näiteks Soomest, kus on pommivarjendeid ligi 4,4 miljonile inimesele, tekitab meie olukord muret: mis saaks rünnaku korral? Selle mure üritab riik järgmise aasta lõpuks lahendada 86 miljoni eurose lisarahapaketiga, mille valitsus eraldas sisejulgeoleku tugevdamiseks ja elanikkonna kaitseks.

86 miljonit jaguneb siseministeeriumi asekantsleri Viola Murru sõnul pooleks ehk kaitsele pommide eest kulub riigil 43 miljonit.

«See pool ongi see summa, mida meil on võimalik kiirelt esmaste asjade jaoks kasutada. Nendeks on elanikkonna teadlikkuse suurendamine, ohuteavitus, varjumiskohad, kohalike omavalitsuste kriisivalmidus, ulatusliku evakuatsiooni plaan ja päästeameti enda võimed, mida on tavaolukorras vaja vähe, aga sõjaolukorras kordades rohkem,» võttis Murd kokku.

Kõik mainitu on võimalik ära teha 2023. aasta lõpuks.

Esmalt suured linnad

Riik soovib järgmise kahe aasta jooksul Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas välja selgitada, vajadusel sobivaks ehitada ja ära märgistada avalikud kohad, kus inimesed saaksid pommide eest ajutiselt varjuda.